FAKTIKONTROLL | Kas EKRE retoorika on muutunud, nagu väidab peaminister?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas paika peab peaminister Jüri Ratase väide sellest, et EKRE retoorika valitsuses on muutunud.

TSITAAT

25. juulil toimunud valitsuse pressikonverentsil küsis Postimees Rataselt, kas viimane usub EKRE retoorika muutumisse ning kui kauaks kavatseb nende sõnavõtte siluma jääda. Vastuses ütles Ratas: “Ma kindlasti arvan, et see retoorika on muutunud.”

KONTROLL

Meediat pidevat jälgivat Faktikontrolli tiimi pani see väide pehmelt öeldes kulmu kergitama. Meil polnud keeruline leida alates valitsuse ametisse astumisest suures koguses retoorikat, mis veel lühikest aega tagasi oli valitsuse liikmete puhul peaaegu tavatu.

“Aga mina ütlen teile, sõbrad, et see on teie soovmõtlemine," ütles Mart Helme 28. aprillil ehk päeval enne valitsuse ametisseastumist saates “Räägime asjast”, kui jutuks tuli EKRE retoorika muutumine valitsuses. “Me ei lase ennast heidutada kellelgi, olgu see president või keegi teine-kolmas-neljas-viies, et meile nii-öelda suukorvi pähe tõmmata. Et me hakkaksime oma retoorikat jälgima. Meie retoorika on väga sirgjooneline. Me seisame Eesti eest,” lisas ta.

Ametisse astudes Riigikogule näidatud ja rassistliku koeravilena tuntud “hea tuju märk” pani rahandusminister Martin Helmele väidetavalt külge “White Power Man” tiitli Euroopa Liidu koridorides.

“Seda võib lubada endale emotsionaalselt ülesköetud naine,” ütles Mart Helme 2. mai valitsuse pressikonverentsil Vabariigi Presidendi seisukoha kohta.

14. mai saates ütles Mart Helme ERRi Washingtoni korrespondendi Maria Ann Rohemäe kohta, et ta olevat kaks ja pool aastat petnud ja valetanud (näiteid toomata).

23. mai valitsuse pressikonverentsil võrdles Martin Helme kliimaprotestijatest koolinoori kommunistidega ning samas lauses eitas inimtekkelisi kliimamuutusi: „Inimtekkeline kliimamuutus ei ole leidnud tõestust ja selle jutu najal inimesi üles kutsuda, saata väikesi hung-wei-pinge (Hiina koolinoorte sõjalis-kommunistlik ühendus 1960ndate lõpus – V.V.) kuhugile demonstreerima on ausalt öeldes sigadus.“

25. mai Martin Helme sõnavõtt ajakirjanike kohta: “Martin Helme rääkis, et tema maakodust tehtud foto tegemise aega sai ta kindlaks teha selle järgi, kus oli fotol tema jalgratas – selliste piltide saamiseks sõidavad leheneegrid pealinnast kaugele välja.”

Tsitaat Mart Helme kõnest EKRE üldkogul 9. juunil ”Maailmas, kus on selgelt alanud ning võidukäiku tegema asunud rahvuslik ja konservatiivne revolutsioon. Revolutsioon, mis samm-sammult pühib oma teelt visa vastupanu osutava vasakliberaalse ajupesu, „euroopalikeks normideks“ või „läänelikeks väärtusteks“ ristitud neomarksistliku totalitarismi, taastab vähemuste diktaati kehtestava liberaalse demokraatia asemel traditsioonilise demokraatia ehk enamuse võimu ja lõpetab suurkorporatsioonide kasumite nimel nende häbiväärsete marionettpoliitikute poolt algatatud massiimmigratsiooni ja ohtlikuks düstoopiaks kuulutatud rahvuste ning rahvusriikide hävitamise.”

Martin Helme 9. juunil Viktoria Ladõnskaja-Kubitsast rääkides: “Ma olen Isamaalt retooriliselt küsinud, et miks inimene, kes on sisuliselt vaenlane ja teise poole agent, ei istu akna all.”

1. juulil kirjutas Delfi Mart Helme sõnavõtust Tallinna Ülikooli aadressil: “Aga mitte selleks, et täiesti olematu teadusliku tasemega, täiest ilmselgelt propaganda asutuseks muutunud Tallinna ülikooli nuumata hobusevaraste koolitamiseks.”

Martin Helme 2. juulil Postimehe otsesaates Jürgen Ligi kohta: “Mina vastaksin, et tegelikult ta võiks seppuku (Jaapani ausuitsiid- toim) teha.”

Martin Helme 24. juulil Euroopa Liidu kohta, mida Jüri Ratas veel paar aastat tagasi eesistus: “Pole mitte midagi skandaalset selles, kui võrreldakse Nõukogude Liitu ja Euroopa Liitu - mõlemas kehtib ainult üks "õige" (selgelt vasakapoolne) ideoloogia ja selle ideoloogia vastaseid peetakse vaenlasteks, keda tuleb represseerida; mõlemast liidust lahkumine on kuulutatud mõeldamatuks.”

Helmete seisukohtadest leiab nii märkimisväärseid kõrvalekaldeid Eesti poolt üle 25 aasta ajatud poliitikast (eriti Euroopa Liidu ja kliima teemadel) kui ka lihtsalt madalalaubalisust (“emotsionaalselt ülesköetud naine”, “Jürgen Ligi võiks seppuku teha”). Lõppkokkuvõttes pole nende üksikute tsitaatide väljatoomine isegi vajalik. Võime võtta lihtsalt ette erakonna pressistrateegia, mis näebki ette “väiteid ja kõlle, millele peavool lihtsalt peab reageerima, sest see hakkab kerima ja toodab teatud hulga suures meedias olemist. Selline kajastus on enamasti küll negatiivne, aga siiski pildil: "Anname tuld", "kohtunike pead veerevad" jne.”

Niisiis ei ole EKRE retoorika üldse muutunud ning puuduvad igasugused tõendid peale Keskerakonna esindajate lootusrikaste sõnade sellest, et see muutuma hakkab. Viimaseid ei saa ju tõsiselt võtta, kui EKRE esimees on öelnud veel enne valitsusse tulemist, et muutusi ei tule. Niisiis on just EKRE olnud selles situatsioonis sõnapidaja. Nende retoorika on tervete pügalate võrra kangem, kui mistahes varasemal valitsusel pärast iseseisvuse taastamist. Kõike eelnevat arvesse võttes on raske näha, kuidas peaministri väide EKRE kohta (“See retoorika ongi muutunud”) on midagi muud kui tõega risti vastupidine viisil, mis ei luba sellele tõsiseltvõetavuse raasugi omistada.

OTSUS

Naeruväärne.

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas arvamusliidrid faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste ühiskondlikus arutelus osalejate meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].