Eesti Energia: enne kliimapoliitika karmistumist tasuvad miljardieurosed õliinvesteeringud end ära

Põlevkiviõli eelrafineerimistehas kasvataks Eestis tarbitava maagaasi hulka hoobilt poole võrra.

Euroopa Liidus on põlevkivielektri tootmist kliimapoliitika tõttu kõvasti kokku tõmmatud. Viimasel ajal on Eesti energiafirmal tulnud CO2-kvoodi kallinemise pärast elektritootmisvõimsus reservi arvata. Teise silmaga aga vaadatakse suuri põlevkiviõli tootmise ja väärindamisega seotud investeeringuid, mis aitaksid ettevõttel edasi kesta ja Ida-Virumaal selle valdkonna töökohti hoida.

Juba järgmisel aastal tahab Eesti Energia otsustada, kas rajada veel üks õlitehas, mis maksaks 240 miljonit eurot. Ja aasta pärast seda on kavas panna käik sisse õli eelrafineerimistehasele, mis läheks hinnangute järgi maksma 650 miljonit eurot. Ent kui kindlad on kokku ligi miljardi euroni ulatuvad hiiglaslikud investeerimisplaanid kliimapoliitika muutuste tuules? Kas õliinvesteeringud on immuunsed karmimale kliimapoliitikale?

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals seletas, et põlevkivi elektriks põletamisest eristab õlitootmist esiteks selle tunduvalt suurem efektiivsus, mistõttu on õlitehase CO2-heide kolm korda väiksem kui elektritootmise oma.