RAAMATUBLOGI: Need, kes puhastavad maailma saastast
Arne Dahli kolmas tulemine – esimene oli A-rühma ehk Rootsi eliitkriminaalpolitseiüksuse, teine Opcop-gruppen sari (mida pole meekeelde tõlgitud) – jätkub sama võimsalt kui algas: Sam Berger ja Molly Blom puhastavad maailma saastast endise hooga.
Kui uue sarja kahes esimeses raamatus – „Piirimaa” ja „Sisemaa” – püüdis duo sarimõrvareid (ja neis polnud Rootsi krimkale omast sotsiaalset aspekti) siis nüüd on tarvis päästa nii ennast, lähedasi, Rootsit kui maailma.
Hea oleks esmalt läbi lugeda Bergeri-Blomi esimesed juhtumid, siis saab asjast pisut enam sotti. Aga jah, asjalood on sellised, et Blom on koomas (kandes Bergeri last ise seda teadmata) ja Berger pangendatud pisikesele kaljusaarele ootama kaitsepolitsei juhtkonna korraldusi. Samal ajal aetakse taga superpolitseinikku, kes otsustas pooli vahetada ning on seotud aegade suurima relvaoksjoniga, kus tapvat kraami üritavad endale soetada võimsad terroriorganisatsioonid. Lisaks otsitakse üht terroristi ja veelgi enam tüdrukut, kelle too on röövinud. Ehk siis rookimist on palju, ainult et kes seda seda teeb, kui üks hõljub pilve piiril ja teine vindub saarel.
Nagu krimkafännid teavad, ei peata tugevaid mistki. Ja teavad sedagi, et ette ei saa kõike ära rääkida. Igatahes on „Vetevald”, nagu eelmisedki osad, täis katkematut põnevust, mis hoiab lugejat tangidena haardes.
Soovitav on oodata vihmase ja vastiku sügispäevani ning siis hommikul raamat ette võtta, et õhtuks selle kenasti loetud saaks.
