Proviisorid Marika Tuus-Laulile: tunneme end solvatuna. Millises inforuumis autor küll elab?

Apteekritena küsime viimasel ajal aina sagedamini – kui kaugele saab see kõik veel minna? Viimase aja sõnavõtud meedias ajavad meil otseses mõttes sisikonna keema.

Oleme jõudnud punkti, kus sõnasõda käib reaalselt apteekrite endi vahel. Ühel pool on ketiapteekide töötajad ja teisel pool proviisorapteekide omanikud. Praegused proviisorapteekide esindajad peavad endid teistest kõrgemaks. Ometigi on nad lõpetanud sama kooli ja saanud sama hariduse kui meie, kes me töötame ketiapteegis. Me teeme sama tööd, samadel põhimõtetel, samast kutse-eetikast lähtuvalt, kuid ometigi võitleme igaüks justkui oma võitlust.

Apteekrid teevad oma tööd südamega

Proviisorapteegi ja ketiapteegi töötajad ei erine üksteisest. Me teeme sama tööd ja julgeme väita, et mitte halvemini. Meil on selleks kõik eeldused – parimad töötingimused, lai sortiment ja head teadmised. Aga mis praegu toimub? Proviisorapteekide esindajad väidavad, et nemad on paremad kui tuhanded ketiapteekrid, kes töötavad iga päev samas sektoris ja annavad endast 100%. Mis õigusega meie tööd maha tehakse?