Möödas on imeline pühadeaeg, käes on uus aasta. Oleme jõudnud kolmanda aastatuhande teise aastakümnesse. Möödunud aasta oli tihe paljudest tähelepanuväärsetest tähtpäevadest.

Riigikogu esimehena meenutan kõigepealt parlamendi juubelit. Aprillis möödus 100 aastat Eesti esimese demokraatliku esinduskogu, Asutava Kogu loomisest. See on ühtlasi ka Riigikogu sünnipäev.

Eesti lipp sai 135- ja laulupidu 150-aastaseks. Millest lauldi esimesel laulupeol? Eesti keelest ja meelest, looduse ilust, käänulistest jõgedest ja sillerdavatest järvedest, hingest ja õnnest. Oli palju südamlikkust ja headust. Niisamuti laulame ka nüüd.

Eesti on ainus riik maailmas, kus räägitakse, lauldakse ja mõeldakse eesti keeles. Eesti keel sai riigikeeleks sada aastat tagasi. Ja sada aastat möödus ka eestikeelse rahvusülikooli – Tartu ülikooli taasavamisest. Kuid mitte kõikjal Eestis ei saa me täna hakkama oma emakeeles. Üha probleemsemaks on saanud ka inglise keele kasvav osa nii kõrghariduses kui teeninduses. Me peame oma emakeelt hoidma ja kaitsma.

Head sõbrad!

Meil on põhjust tunda uhkust oma kooliõpilaste üle. Nad saavutasid eelmisel aastal PISA testis Euroopas esimese koha ja on maailma tippude hulgas. See on kõrgeks tunnustuseks Eesti haridussüsteemile. Head noored, homne päev on teie kätes, teie kujunda ja ellu viia.

2019. aasta läks Eesti ajalukku ka spordivaldkonnas. Ott Tänakust sai maailmameister autorallis. Palju õnne Tänakule ja kogu meeskonnale. Me oleme uhked teie saavutuste üle. Väike Eesti muutub läbi spordi kahtlemata suuremaks. Soovin meie sportlastele edu Tokio suveolümpiamängudel.

Ka rahvusvaheliselt oli eelmine aasta Eestile edukas. Meid valiti ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. See nõuab meilt paljudes globaalsetes küsimustes seisukohavõtte ja toob meile tuntust. Samas võib keerulistes küsimustes seisukohavõtmine tuua kaasa ka negatiivseid hoiakuid meie endi suhtes. Seega on Eesti välispoliitika elluviimine julgeolekunõukogus raske töö.

Maailm on muutunud keerulisemaks kui ta oli kümmekond aastat tagasi. Meile on oluline, mis saab Euroopa Liidust. Peame jälgima Venemaad, kes viib ellu enda agressiivseid geopoliitilisi ambitsioone. Meie kaitsevõime tõstmine ja NATO jõulisem kohalolek on Eesti julgeoleku peamisi prioriteete. Nagu ka transatlantiliste suhete tugevdamine ja koostöö kõikide liitlaste ja sõpradega.

Head kaasmaalased!

Eelmise aasta märtsis toimusid Riigikogu valimised, mille tulemusel moodustati rahva enamust esindav uus valitsuskoalitsioon. Valitsusliit töötab selle nimel, et Eestis oleks hea elada, et meie inimesed tuleks koju tagasi.

Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile 100 kriitikavaba päeva. Seekord heast tavast kinni ei peetud. Ei opositsioon, meedia ega president. Tahan kutsuda kõiki enamale vaoshoitusele ja suuremale lugupidamisele üksteise suhtes. Destruktiivsus ja vastasseis ei vii kusagile.

Eesti riik on loodud selleks, et säilitada eesti keelt, rahvust ja kultuuri. See on raiutud meie põhiseadusesse. Ma ei väsi seda kordamast. Just seda põhimõtet ja eesmärki peame me kõik täitma.

2. veebruaril möödub sada aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest. Tartu rahuga tunnustas Venemaa Eestit, lõppes Vabadussõda ning pandi paika Eesti - Vene piir. Taasiseseisvumisel tunnustasid kõik riigid meid Eesti Vabariigi õigusjärglasena kõikides selle tunnustes, kaasa arvatud riigipiir. Tartu rahuleping on kehtiv ja on tänaseni ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris.

Hea eesti rahvas!

"Eile nägin ma Eestimaad," ütleb laulusalm. Külastasin suvel Külaliikumise Kodukant Aasta küla konkursi käigus 15 imeilusat küla üle terve Eesti. Ma nägin, kuidas inimesed hoolivad oma peredest ja kodudest, oma küladest, kuidas toimib koostöö. Nende silmades oli sära ja tegemistes siirus. Ühistegemise rõõm ühendab ja ülendab meie inimesi ja maad. Koos suudame me uskumatult palju ära teha kui oleme teotahtelised ja ettevõtlikud.

Me läheme edasi. Tagasi minna ei saa.

Olgem uhked oma maa ja rahva üle.

Loodan, et algav aasta toob meile kõigile rõõmu ja kaunite unistuste täitumist.