Kristina Kallas: Tartu linnavalitsus ei ole parteide tööbüroo. Kas Savisaare-Reiljani stiilis poliitiline “süvariik” imbub meie ellu tagasi?
Samal ajal kui noorem põlvkond loob Tartut uhkeks Euroopa kultuuripealinnaks, ehitab start-up-maailma ja võitleb rattasõidu eelisõiguse eest, üritavad eelmise põlvkonna poliitikud ehitada Tartu linnavalitsusest kääksuva uksega vildakat tööbürood.
Mis on Keskerakonna piirkonnajuhi Jaan Tootsi nägemus Tartust? Mille eest ta erakonna piirkonna juhina seisab? Mis on need suured asjad Tartu jaoks, mille elluviimise nimel ta oma uue meeskonnaga linnavalitsusse trügida üritab?
Lennuliikluse elavdamine? Elanikkonna kahanemise peatamine? Tartu Ülikooli kui linna peamise arengumootori rahvusvahelistumise toetamine kõigi oma jõududega ehk?
Tartlasena vaatan seda omade jopede kohtadele upitamist pealt ja mõtlen, et kuidas see kõik üldse minu ja Tartuga seotud on? Ja paratamatult hakkavad peas tiirlema ka kõikvõimalikud kahtlustused, et ehk oli vaja aselinnapeast lahti saada seetõttu, et kuskil on arendamist vajavad magusad krundid, millele on vaja hoonestusõigus saada oma peamistele rahastajatele? Või on veel kuskil töökohti linnavalitsuse haldusalas, millele on parteikontoris ootejärjekord?
Loodan, et see on siiski minu rikutud mõttemaailma vili, mitte Jaan Tootsi tegude motivaator. Siiski viimased uudised Tartu linnavalitsusest, riigiettevõtete juhtide nimetamiskomisjonist, riigiettevõtete nõukogudest tekitavad küll küsimuse, kas tasahilju imbub Savisaare-Reiljani stiilis poliitiline “süvariik” meie ellu tagasi?
Jaan Toots ütles, et Tartu Keskerakonna paremad ajad on veel ees. Ootan pikisilmi uue juhi visiooni Tartu arenguks, et saaks arutlema hakata tuleviku üle, mitte tegeleda õukonna tiitlite jagamisega.
