Metsanduse arengukava vastuvõtmine lükkub edasi vähemalt pool aastat, kuna kaks hanget keskkonnamõjude hindamiseks on läbi kukkunud. Probleeme on aga teisigi, alates loomanimedega stsenaariumide luhtajooksmisest kuni koosolekul viibutatud keskmiste sõrmedeni.
Metsanduse arengukava arutelusid on proovitud päästa vahendajate abiga, kuid nende jõud ei käi ammustest vaenudest üle.
Foto: Kenno Soo
Avalikkuses on metsanduse arengukavast jäetud mulje kui eeskujuliku avaliku kaasamise näidisprotsessist. Mis tunne on juhtkogu suletud uste taga tegelikult? Eestimaa Looduse Fondi juht ja Keskkonnaühenduse Koja esindaja Tarmo Tüür peab enne vastamist pika pausi. „Väga ebameeldiv on.”
„See on vist kõige ebameeldivam protsess, milles ma olen 20 aasta jooksul Eesti metsanduses olnud,” möönab ka Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus.
„Kui meil oleks selline laboratoorium, kus me teeme huntidest lambatallesid või lambatalledest hundid – kui ministeerium oleks sellise katla teinud –, siis see oleks ju väga tore,” vastab Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Tõnu Ehrpais küsimusele konfliktse õhustiku kohta. „Ei, õhustik on normaalne, aga ega see surve, mida me igalt poolt loeme... Meil on töine olukord, aga kui loed lehti, vaatad umbusaldusi ja neid ikkagi suhteliselt alatuid võtteid ametnike või RMK aadressil – ja kui punaroheline ETV ja Eesti Raadio ka veel kõik sinna juurde panna –, siis minu meelest on see surve väga korralik ja läheb ainult tugevamaks.”
