Veermäe tõstis esile, et isegi Briti peaminister Boris Johnson püüab nüüd hoiduda sõnast „Brexit", kuna sel on nii negatiivne tähendus.

Aga ehkki kogu Euroopa Liidu jaoks oli Brexit kahtlemata negatiivne sündmus, kas võib temas näha ka midagi head? Et parem õudne lõpp kui lõputu õudus ja nüüd saab EL edasi minna, nagu kirjutas ka Eesti Päevaleht oma juhtkirjas?

Koorits tõstis esile, et Euroopa Liidu jaoks on rahvusvaheline olukord muutunud nii palju agressiivsemaks. Seega tuleb piltlikult hoolitseda, et endal maja korras oleks ehk ta ei muutuks utreerides üheks suureks Euroopa Liibüaks.

Usaldamatus demokraatia vastu

Saatejuht Paris viitas Cambridge'i ülikooli hiljutisele uuringule, mis toob välja maailmas rekordkõrgustesse kerkinud usaldamatuse demokraatia vastu - ning nüüd ongi küsimus, kas protsessid nagu Brexit on selle tagajärg või vastupidi, hoopis põhjus.

Veermäe tõstis esile, et on mitmeid näiteid, mis kinnitavad ka vastupidist: inimeste usk demokraatiasse püsib. Nii ei õnnestunud viimastel kohalikel valimistel Itaalias parempopulistide juhil Matteo Salvinil hõivata vasakpoolsete kantsi ning kasutada seda hüppelauana sisenemiseks juba parlamendivalimistele.

Teistmoodi populismi võis näha Eestis, kus valitsuskoalitsioon hääletas üksmeelselt pensioni teise samba vabaks laskmise poolt. Miks inimesed on selle poolt, et nende tulevik ebakindlaks muudetakse?

Koorits tõi välja, et inimesed üldiselt ei usu tulevikku - isegi, kui anda erinevad statistilised keskmised eluea või pensioni kohta, kipub inimene pidama ikka tähtsamaks „nüüd-ja-kohe" maailma ning tulevane, pensionärist tema eriti huvi ei paku.

Kummagi, nii Brexiti kui pensionide puhul on aga oluline see, et protsess on kaugeltki mitte finišisirgel.

Lähemalt juba Erisaates!

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena