Esmapilgul olid numbrid ju positiivsed: rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Paljud arvajad läksid aga kohe kaasa nendest numbritest väljatuleva asjaoluga, et rahvaarvu pööras kasvule positiivne rändesaldo - nimelt saabus 2019. aastal Eestisse elama 5030 inimest rohkem kui siit lahkus. Sellest tekkis omakorda vaidlus sisserände suuruse üle. Mõistagi terav. Nii jäi aga varju üks tunduvalt põhimõttelisem Eesti rahva ohtudest kõnelev detail.
Demograafilise allakäigu spiraal
Ilus algne number võib rääkida tegelikult hoopis tuleviku muredest, kui selle numbri sisse vaadata. Mõned aastat tagasi hakkas poliitilistes koridorides valjult kõlama termin „demograafilise allakäigu spiraal". Eksperdid, kes võtsid ette eriti sotsiaalvaldkonnaga töötavaid poliitikuid rääkisid otse: sünnitusealiste naiste arv väheneb. Nii oli 2019. aasta alguses 30-34- aastaseid naisi 47437, samas kui 15-19-aastaseid naisi oli vaid 29883. See tähendab, et puht numbrites potentsiaalselt sündivate laste arv väheneb ja annab halva väljavaate tulevikule.
