KOROONAKOGEMUS | Markus Holst Šveitsist: rahvast täis rongid ja baarid. Valitsuse karmid meetmed jäid selgelt hiljaks
Šveitsi esimene ametlik koroonaviiruse juhtum tuvastati 25. veebruaril ja juba kolm päeva hiljem keelas valitsus rohkem kui 1000 inimesega üritused ja avalikud kogunemised. Ära jäid nii Baseli karneval kui ka Genfi autonäitus, mitmed meeleavaldused tühistati.
Tolleks hetkeks oli Šveitsis ametlikult nakatunuid kõigest 13 ja tundus, et järjekordselt saab väike mägiriik uue väljakutsega edukalt hakkama. Siis juhtus aga midagi sellist, mida ma oodata ei osanud. Esmasele kiirele ja väga asjakohasele reaktsioonile järgnes tegevusetus.
Nakatunute arv kasvas algul iga päevaga paarikümne ja varsti juba saja kaupa, aga valitsuse ainus sõnum oli, et nakatunute suure arvu tõttu hakatakse testima ainult riskigruppi kuuluvaid inimesi. Nooremad ja tugeva tervisega inimesed peaksid haigusnähtude esinemisel koju jääma.
Lisaks mainiti, et piir Itaaliaga jääb kindlasti avatuks. Mingis mõttes oli see kõik arusaadav, sest Ticino kantonis töötab igapäevaselt kümneid tuhandeid itaallasi ning piiride sulgemisega taheti vältida suuremat majanduslikku seisakut. Lisaks toetuvad ka Ticino haiglad suures osas Itaaliast pärit tööjõule.
Teisest küljest tähendas see, et viiruse kõige suurema kolde ning Šveitsi vahel lubati igapäevaselt tuhandetel inimestel edasi-tagasi liikuda, mis aitas koroonaviiruse levikule kindlasti kaasa. Üks kummastavamaid asju oli näiteks näha, et Zürichi-Milano otserong käis endiselt täistuuridel neli korda päevas ja eelmisel reedel SBB (Schweizerische Bundesbahnen) kodulehelt järgi uurides tundus kella viiene rong ka puupüsti täis olevat.
Tegevusetuse tõttu levis viirus väga kiiresti ja 13. märtsiks ehk eelmiseks reedeks oli ametlikke nakatunuid juba 1139, aga esialgu töötasid kõik koolid, ärid ja ametiasutused oma tavapärasel viisil edasi. Zürichi tänavapildis andis koroonaviirus endast märku ainult poodides ning erinevates asutustes uste ja seinte peale pandud kollaste plakatitega, mis hoiatasid inimesi kätlemise eest ning panid neile südamele, et nad oma käsi peseksid. Zürichi pearaudteejaamas käis tipptunnil vilgas elu ja rongid olid rahvast täis. Sama sai öelda ka baaride kohta, kus inimesed rõõmsas tujus õlut jõid ning reede õhtut tähistama asusid.
Ma saan aru, et üleliigset paanikat ei ole vaja tekitada ja vahel on tervitatav asju rahulikult võtta, aga mulle tundus, et kuni eelmise reedeni ei adunud ei kohalik rahvas ega Šveitsi valitsus, kui tõsise probleem on koroonaviirus.
Šveitsi valitsus ärkas lõpuks reede, 13. märtsi pärastlõunal, kui karmistati viirusevastase võitluse meetmeid. Kõik koolid suleti kuni 4. aprillini ning rohkem kui saja inimesega üritused keelati. Piiridel taastati kontroll. Restoranides, baarides ja klubides ei tohi korraga viibida rohkem kui 50 inimest. Haiglad hakkavad abi saama Šveitsi armeelt ning lisaks lubas valitsus riigi majanduse elavdamiseks eraldada 10 miljardit franki. Mõned kantonid nagu Ticino ja Jura sulgesid kõik ärid välja arvatud toidupoed ja apteegid.
See kõik on väga tore, aga kas need meetmed on piisavad? Ja kas Šveitsi inimesed saavad lõpuks aru, et olukord on naljast kaugel? Ma ei ole selles nii kindel, sest pühapäeval rattaga sõitmas käies peatusin ühe mägirestorani juures ning avastasin endalegi üllatuseks, et restorani terrass oli ilusat päiksepaistelist ilma ja head toitu nautivaid inimesi paksult täis. Restorani taga oleval mänguväljakul mängisid kümned lapsed ninapidi koos ning mitte miski ei reetnud suure ülemaailmse kriisi kohalolu. Kõik oli nagu kõige tavalisemal ilusa ilmaga pühapäeval Šveitsis kombeks on.
Võimalik, et uue olukorraga harjumine võtab šveitslastel veel veidi aega, aga vaja oleks kiirustada. Pühapäeva õhtuks oli ametlikke nakatunuid juba 2217 ja sellega ollakse maailmas 9. kohal. Kui aga arvestada koroonaviiruse juhtumeid miljoni elaniku kohta, siis ollakse lausa auväärsel teisel kohal.
Eespool on ainult katastroofi äärel olev Itaalia. Olukord on halb ja läheb kahjuks veel halvemaks, sest valitsuse otsus karmimad meetmed kasutusele võtta tuli selgelt liiga hilja. Isegi Eesti, kus oli eelmisel neljapäeval kõigest 27 ametlikku juhtumit, kehtestas eriolukorra Šveitsist varem ning seda palju karmimate reeglitega. Minu hinnangul oli tegu väga õige otsusega, sest ainult radikaalseid meetmeid kasutusele võttes on võimalik viirusest jagu saada. Hiina, Korea ja Taiwan on siinkohal meile heaks eeskujuks. Olge terved ja pidage vastu!
„Koroonakogemus" on rubriik, kus jagame teiega teiste riikide kogemusi viirusega võitlemisel. Kui elad välisriigis ning sooviksid oma kogemusi - ja mõtteid - jagada, kirjuta arvamus@epl.ee!
