RAAMATUBLOGI: Briljantne stoori – kuidas tapetakse kuulsusi
Pikemale lennureisile tuleb raamatut valida hoolikalt, ning igaks juhuks kindlasti turvata ka teise ja kolmanda teosega. Sest mida sa teed tosin tundi õhulaevas, saati kui see lendab päeval, kui lugemismaterjal on lahja.
Tavaliselt tuleb minna välja kindla peale, kuid „Nullpunkt” on midagi uut Norramaalt. Samas andis kindluse kaanel olev nimi Jørn Lier Horst, kelle inspektor William Wistingu lood on suurepärased. Thomas Engerit maakeelde tõlgitud ei ole, kuid temagi on krimikirjanik, kusjuures tituleeritud.
Kui kaks väärt suleseppa jõud ühendavad... Ütleks nii, et „Nullpunkt” on perfektne lennukiromaan. Samas ka perfektne krimka, kus katkematu möll käib esimest leheküljest viimaseni. Ühesõnaga, sihtkoha maandumisrada oli veel kaugel, kui raamat läbi sai. Mistap on alati tark tegu ka mõni teine romaan salongi kaasa võtta.
Niisiis otsustasid Horst ja Enger kirjutada üsna ameerikapärase, kuid põhjamaiste sugemetega ülimalt tempoka loo, kus surnuid paraku ei loeta. Ühest küljest jah, vint on selgelt üle keeratud, kuid teisalt viib see lugeja reaalsusest eemale. Lihtsalt üks äge action, kus kogenud uurija Alexander Blix ja nooruke ajakirjanik Emma Ramm üheskoos sarimõrtsukat taga ajavad, kusjuures neid seob üks ammune tragöödia, millest neidisel pole aimugi.
Kui äsja elulooraamatu välja andnud kuulus maratoonar jääb telesaatesse tulemata ega ilmu ka raadiosse, ei eelda esialgu keegi midagi hullu, sest tegu on skandaalse ja äraspidise diivaga, kelle käitumist pole võimalik ette ennustada. Ent siis annab mõrvar märku, et kadunu on tema haardes. Ja mitte ainult tema – üksteise järel hakkavad kaduma kuulsused, kes ka teise ilma saadetakse ning joonistub välja muster.
Samal ajal proovib Blixi tütar tõsielusaatest – kinnises majas koos seltskonnaga nädalate kaupa elades – võitjana välja tulla. Ent stopp... Kas too tõsielusaade – sealgi ju mingil määral kuulsused – ei sobitu mõrvari mustrisse?
Kaks head krimikirjanikku oskavad üheskoos asju ajada vaat, et paremini kui üksinda. Kõik on täiuslik – ülesehitus, tegelased, sündmuste kulg, lühikesed peatükid, mis nõuavad lehekülje kohest edasikeeramist, sest pinge on katkematu...
Ega muud olegi, kui et viis ja poolt tärni viiest. Briljantne. Ning lõpuks priske boonus kah – „Nullpunkt” on kõigest kavandatava sarja esimene romaan.
