![](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/b05a8e20-b97c-11eb-88da-b9e9ba3adf44.jpg?noup&w=450&h=678&ch=0.8435&cw=1&cx=0&cy=0.0009&r=16:9)
FOTO:
Nii kliimamuutuse kui ka koroonaviiruse puhul pole põhiprobleem absoluutarv (kasvuhoonegaaside heitkogus või nakatunute hulk), vaid kasvu kiirus. On halb, et maailma keskmine temperatuur on tööstusajastu eelsega võrreldes 1 °C tõusnud, kuid 2 °C, 3 °C või rohkem soojenemine oleks üdini halvem. Ka pandeemiate puhul tähendab isegi väike kasvutrajektoori erinevus tõsiseid tagajärgi edasises arengus. Nakatunute arvu 3,3% suurenemine pole ainult kümme korda parem kui 33% suurenemine – kolme nädala perspektiivis on see 150 korda parem. Madalama määra puhul kasvab haigusjuhtude arv sajalt vähem kui kahesajani, suurema puhul ligi 30 000-ni.
Oled juba tellija?