Valeinfo nädalaülevaade | Viraalne hitt: mees eksleb suvalise haigla ootesaalis ja intervjueerib hambaarsti
Telegram on ühe ärikehaga juba pankrotistunud (jättes portaalile raha usaldanud inimesed ilma enam kui 50 000 eurost), teise ärikehaga likvideerimisel ning tegutseb nüüd juba kolmanda ärikeha alt, kutsudes seejuures üles artiklite eest raha maksma ning aastaseid püsitellimusi esitama.
Absurdne reportaaž valest majast
Eesti vandenõuteoreetikute skene elujõulisusest annab märku Saksamaa päritolu video koroonaviiruse "pettusest", mis oli enne eemaldamist läbi Telegrami ja sotsiaalmeedia kogunud ligi 80 000 vaatamist.
Seda on isegi rohkem, kui Saksamaal levivatel analoogidel (sest seal tuntakse selle video autorit ning tema tõsiseltvõetavust ilmselt paremini). Videole linkiv Telegrami uudis ise on saanud enam kui 4000 jagamist-meeldimist-kommentaari ning on jätkuvalt üleval, seejuures maksumüüriga.
Videos üritas isehakanud ajakirjanik Billy Six tõestada, kuidas Saksamaa haiglad on tegelikult koroonapatsientidest tühjast, millest järeldab ta, et viiruse leviku näol on tegemist pettusega. Six näitab videos tühje koridore ja saale Saksamaa Berliini Charité haigla Virchow kliinikust.
Vastav, korduvalt Youtube'ist eemaldatud (mis vandenõuteoreetikuid vaid kannustab) video on aga täis ilmselgeid valeväiteid ning vaatajaid eksitavaid manipulatsioone, millele on viidanud arvukad Saksamaa faktikontrollijad ja uudisteväljaanded (allikad: 1, 2, 3, 4).
Charité haigla pressiesindaja selgitas Saksamaa väljaandele ZDFheute, et haiglasse omavoliliselt sisse murdnud Sixi filmitud kaadrid on lõviosas selgelt üles võetud haigla EMO ootesaalis, mis oli tõepoolest öösel tühi.
Koroonaviirusesse nakatanuid EMOs vastu ei võetagi. Viirusesse nakatunuid hoitakse ja võimalikke patsiente testitakse sõna otseses mõttes kliinikukompleksi teises majas, intensiivosakonnas, kuhu Sixil vaba ligipääs tegelikult puudus. Seega eksis mees majaga ning üritab sellega tõestada koroonapatsientide mitte-eksisteerimist. Lisaks teatas haigla "ajakirjanikust" omavolilise sissemurdmise ning filmimise eest politseile, mistõttu on algatatud kriminaalasi.
Six väidab videos, et kõik Berliini nakatunud on viidud Virchowi kliinikusse, mis on samuti valeväide. Selliseid haiglaid/kliinikuid on Berliinis kaheksa. Ta väidab, et näiteks pole nakatunuid intensiivosakonnas DRK kliinikus, kuigi tegelikult kinnitab kliiniku esindaja, et intensiivosakonnas oli 1. aprilli seisuga viis patsienti.
Six viitab enda valede levitamisel arvukatele arstidele, kellest keegi kaamera ees ei kõnele, seega puudub tal enda kõige julgematele väidetele igasugune tõestus.
Ülejäänud 40-minutilise video lõviosa koosneb "eksperdiintervjuust" ühe allikaga.
Ei, intervjueeritavaks pole viroloog ega epidemioloog, isegi perearst mitte... Six intervjueerib oma pool tundi koroonaviiruse küsimustes Austria HAMBAARSTI Jaroslav Belskyt, kes ka ise Youtube'is vandeõuteooriate kanalit peab.
Lühidalt öeldes on tegu selge valeinfo levitamisega, millel on ka selged ohtlikud tagajärjed. Ka teised Eesti väljaanded (Postimees, Geenius) on jõudnud meiega samadele järeldustele.
19. sajandi teadus koroonakriisis ei aita
Telegrami artiklitele tasub otsa vaadata veel. Kui faktikontrollile võib allutada tegelikult iga teist kirjutist, mis vastavas portaalis ilmub, leiame, et oluline on ümber lükata eelkõige kahjulik info.
Näiteks üritab Telegram veel selgitada 19. sajandi keemiku Antoine Béchampi väiteid meelevaldselt tõlgendades, et viirused ei nakkagi, vaid probleem olevat vaid eri inimeste immuunsüsteemis.
Béchampil on teadusajaloos oma koht olemas. Väide, et mikroorganismid ja inimese tervis on seotud, on laialt aktsepteeritud. Kuid tänapäeval kasutatakse Béchampi aegunud teadmisi vaktsineerimisvastaste mantrana, mis on lihtsalt eksitav, eriti koroonaviiruste kontekstis. Samuti kasutatakse Béchampi väiteid tihti tervisliku toitumise kontekstis ning seegi on vale.
"Tervetel ning mitmekülgselt toituvatel inimestel pole mitte ühegi dieediga siiani suudetud saavutada kaitset viirusinfektsioonide vastu. Samas tõsi on see, et nõrgenenud immuunsusega inimesed võivad olla vastuvõtlikumad ühele või teisele viirusele," selgitab Tartu Ülikooli viroloogia vanemteadur Radko Avi. "Kuid veelkord, seni teadaolevatel andmetel pole võimalik mingi dieediga saavutada nii-nimetatud tugevdatud immuunsüsteemi taset, mis pakuks mingit praktilist kaitset SARS-CoV-2 nakkuse vastu."
Samuti on valeväide Telegrami ja paljude teiste sarnaste allikate välja toodud tsitaat: “Mikroob ei oma tähtsust, kõik sõltub tervisest,” mida olla surivoodil öelnud Louis Pasteur, üks mikrobioloogia rajajatest ning Béchampi rivaal, kes viimase vaateid ei jaganud. Pasteuri väiteid on vandenõuteoreetikutel, vaktsiinivastastel ning alternatiivravi pooldajatel soov kahtluse alla seada, kuna ta oli teenäitaja nakkushaiguste põhjuste uurimisel.
Seda tsitaati on internetis jagatud tuhandeid kordi, kuid tegelikult on tegemist legendiga, mida jagatakse massiliselt tõe pähe. On äärmiselt ebatõenäoline, et Pasteur kunagi midagi sellist väitis, sest vastavad allikad on ebausaldusväärsed ja väga kaudsed, pärinedes Pasteuri surmast enam kui pool sajandit hilisemast ajast (allikas: 1, 2, 3).
Seega on Béchampi väidete kaudu viiruse, eriti koroonaviiruse, levimise kahtluse alla seadmine tugevalt eksitav ja kahjulik, kuna võib tekitada väära kindlust neis, kes arvavad end olevat tugevama immuunsussüsteemiga.
Vanglaplaneet või arvukad teadustööd?
Telegram tiražeerib ka teist vandenõuteoreetikute lemmikportaali, Vanglaplaneet.ee. Vastava portaali Youtube’i kanalil on ilmunud video, mida autor kirjeldab: “On enam kui kindel, et COVID-19 näol on tegemist globalistide poolt loodud kriisiga, milleks on korralikult ette valmistatud.”
Sellest sõnastusest võib järeldada, et video autor on enda allikates 100 protsenti kindel. Millele ta toetub?
Esiteks toetub autor teadustööle, mis avaldati bioRxiv portaalis. Portaali eripära on, et seal avaldatud teadustöid pole kontrollitud, läbi vaadatud ega ühegi teadusajakirja poolt kinnitatud. Konkreetne mitteametlik India päritolu teadustöö väidab, et koroonaviirus SARS-CoV-2 on sarnane HIVile.
Teadustööle ebaharilikult subjektiivselt (nt sõnakasutusega “uncanny” - hirmutavalt, pealkirjas) viidatakse, et koroonaviirus võib seega pärineda laborist. See “teadustöö” on kogu maailmas palju pahandust põhjustanud ning andnud ainest vandenõuteooriatele, kuid teadusüldsus nimetas teose kiiresti rämpsuks ning uuringusse ei usu isegi autorid mitte (allikad: 1, 2, 3).
Vanglaplaneedi video autor ei maini, et “teadustöö” autorid ise taandusid enda seisukohtadest, kuna nende järeldused olid rutakad. Vastava uuringu avaldamisest sellisel kujul loobuti ülekaaluka kriitika ning ilmselgete puuduste tõttu tulemuste tõlgendamisel. See juhtus kõik kusjuures juba veebruari algul, mõni päev pärast avaldamist, kuid Vanglaplaneedi video autor ning paljud teised vandenõuteoreetikud kasutavad seda “usaldusväärse allikana” edasi praegugi.
Sarnaselt tsiteerib video autor ka teisi sarnaseid väiteid, mis pärast faktikontrolli kriitikat ei kannata. Näiteks peab video autor usaldusväärseks allikat Francic Boyle’i, kes on koroonaviirust samuti keemiarelvaks nimetanud. The Financial Times ja kümned teised ajalehed, ajakirjad ja teadlased on sellised väited ammu ümber lükanud (allikad: 1, 2, 3, 4) ning teinud ka vastavaid teadustöid, kinnitamaks teooriat viiruse loodusliku päritolu kohta.
“Ei ole absoluutselt ühtegi tõendit, et viiruses oleks midagi geneetiliselt manipuleeritut, kuid tõendid on, et viiruse muteerumine on vastavuses loodusliku evolutsiooniga,” on öelnud dr Trevor Bedford, USA Fred Hutchi omanimelise Bedfordi labori juht, viroloogia ja epidemioloogia ekspert, kes on elu pühendanud viiruste uurimisele ning tegeleb hetkel just koroonaviirus SARS-CoV-2 uurimisega.
Tasub kaalukeelele panna Vanglaplaneedi videoblogija ning Bedfordi sugused sajad eksperdid, kes on elu jooksul ka rohkem kui korra mikroskoobi sisse vaadanud.
Vanglaplaneedi videos on arvukaid väiteid globalistliku vandenõu kohta veel, kuid eelnevast piisab, et seada kahtluse alla väide, justkui globalistlik vandenõu on “enam kui kindel”. Ei ole.
Kriisiajal usaldamatuse tekitamine institutsioonidesse võib olla aga ohtlike tagajärgedega, kuna võib tuua kaasa soove eirata ohutusnõudeid või korraldusi.
Kokkuvõtvalt: ka vandenõuteooriate levitamist kaitseb sõnavabadus ning peabki kaitsma. Samal ajal tuleks vandenõuteooriatesse suhtuda kriitikameelega või suhtuda neisse pelgalt meelelahutusena, sest kasutatavad allikad on tihti vääriti või pahatahtlikult tõlgendatud, vahel suisa väljemõeldised. Epideemia ajal on ebateaduslike ravivõtete ning usaldamatuse propageerimisel inimeste eludele ja tervisele aga reaalne mõju.
