Kuidas Delfi Facebookis levivaid fakte kontrollib: mida me saame ja tahame teha ning mida kindlasti mitte
Facebooki partneriks saamine on järgmine samm Delfi ja Eesti Päevalehe valeinfo vastases tegevuses. Varsti juba kolm aastat oleme koos Väitlusseltsiga avaldanud regulaarset faktikontrolli, et aidata kaasa sellele, et ühiskonnas peetavad debatid tugineks korrektsetel faktidel.
Samuti oleme süsteemselt tegelenud valeinfo analüüsimise ja paljastamisega. Eriti tugevalt on valeinfo levima hakanud just nüüd, kui kogu maailm elab koroonaviirusega seotud mures, hirmus ning kohati isegi paanikas. Näeme, kuidas valeinfo levitajad kasutavad haavatavat aega lausa kuritegelikult ära.
Olgu selleks siis näited imeravimitest, millel pole tegelikult mingit ravivat toimet. Või väited, kuidas koroonaviirust ega sellesse haigestunud inimesi pole tegelikult olemaski. Või see, et viirust levitatakse teadlikult 5G mastide ja sageduse abil - ehkki tegelikult pole Eestis 5G-võrke veel sisuliselt rajamagi hakatud. Suur osa sellisest infost levib paraku just Facebookis. Kui varem saime Delfis sellise valeinfo kohta vaid oma veebilehel ümberlükkavaid artikleid avaldada, siis nüüd on meie võimalused mõnevõrra laiemad.
Kuidas me valime, milliseid postitusi kontrollida
Selleks on meil kolm peamist võimalust. Esiteks avab Facebook oma partneritele ligipääsu spetsiaalsele online-tööriistale. See tööriist annab soovitusi, milliseid postitusi võiks luubi alla võtta. Samuti annab see infot, kui kiiresti ja kui paljude inimesteni postitus on levinud.
Teiseks kasutame veel mõningaid digitaalseid tööriistasid, mis aitavad meil avastada just kõige plahvatuslikumalt levivaid postitusi, artikleid, fotosid, videoid.
Kõige olulisem on aga lugejatelt saadavad vihjed ja soovitused. Facebookis levib igal ajahetkel tuhandeid postitusi. Poleks mõeldav, et me jõuaksime ise sõeluda neist olulisema, kahtlasema, kahjulikuma välja. Suur osa meie viimaste nädalate valeinfo analüüsidest ning esimestest Facebooki faktikontrollidest põhineb just lugejatelt saadud infol. Palun kindlasti, et te meile ka edaspidi sellistest asjadest märku annaksite.
Kuidas me fakte kontrollime?
Laias laastus kontrollime me kolme tüüpi fakte. Esiteks neid, mis esinevad postituse tekstis. Teiseks neid fakte, mis on näiteks kirjutatud foto peale või mida esitatakse videos, mis on postitatud otse Facebooki. Ning kolmandaks neid, mis võivad esineda postituse lingina jagatud artiklis. Näiteks, kui Facebooki leht N jagab linki artiklile, mis seob koroonaviiruse 5G mastidega, siis me saame kontrollida ka algses artiklis esitatud fakte.
Faktide kontrollimisel kasutame me ametlikke usaldusväärseid eksperte ning allikaid. Ekspertide alla liigituvad näiteks teadlased ja arstid. Usaldusväärsete kanalite ja institutsioonidena kasutame ka rahvusvahelisi organisatsioone nagu näiteks WHO ning kõrge kvaliteediga meediaväljaandeid (näiteks BBC, NY Times).
Kui üks või teine fakt meie kontrollis põrub, hindame, miks. Selle jaoks on kolm valeinfoga seotud kategooriat: vale, osaliselt vale ja eksitav pealkiri.
Viimaseks seome valeinfot sisaldava postituse Delfi artikliga, mis selle valeinfo ümber lükkab. Inimesed, kelle Facebooki voogu sellise märkega postitus jõuab, näevad seejärel postitust halli tausta taga ning Facebook soovitab neil enne postituse lugemist tutvuda faktikontrolliga. See näeb välja nii:
Milliseid õiguseid meil ei ole ja mida me ei tee?
Delfil ei ole mitte mingit õigust ega võimalust kustutada ühtegi postitust, sulgeda Facebooki lehti või gruppe ega panna inimesele FB-sse sisenemise keelde. Teiseks, me ei kontrolli kellegi antud hinnanguid ja arvamusi ega maailmavaadet. Küll aga võime kontrollida arvamuse kõrval esitatud fakte. Kui näiteks keegi levitab oma postituses mõtet, et valitsus on läinud eriolukorra piirangutega liiale, kuna koroonaviirust tegelikult ei eksisteeri, siis me ei kontrolli hinnangut liiale minemisest, küll aga lükkame ümber faktiväite, et koroonaviirust ei eksisteeri.
Seega ei ole mingit põhjust rääkida, et Delfil on inkvisiitoriõigused või tõemonopol nagu on mõned käredamad kriitikud jõudnud öelda.
Mis siis, kui me eksime?
Eksimine on inimlik ning varem või hiljem juhtub seda igaühega. Postituste autoritel, mille sisu me oleme hinnanud valeks, on õigus meie hinnang vaidlustada. Seda peaks tegema selgelt ja konkreetselt argumenteerides. Vaidlustamise ülevaatamise järel on meil vajadusel võimalik algset hinnangut muuta, see tühistada või täpsustada faktikontrolli artiklit.
Ehkki Delfi on praeguseks avaldanud Facebooki faktikontrolle vaid napid kaks nädalat, näeme juba, et see on mitmeid valeinfo levitamisega silma paistnud tegelased murelikuks teinud. See on hea märk. Mida vähem on sisu, mis on otseselt vale või eksitav, seda tervislikum meile kõigile.
