Valeinfo | Vaktsiinid ei ole "sageli ohtlikumad kui viirused"

Sotsiaalmeedias levib pilt, mis väidab, et vaktsiinid on ohtlikumad kui viirused ning epideemia ajal välja töötatud vaktsiinid on kontrollimata. Need väited on valed.

Kuna jagatud valeinfoga pilti jagatakse agaralt kommentaariumites ning seda on kuvatud enam kui 10 000 silmapaarile võtame väited pulkadeks lahti ehk läheneme neile lause-lause haaval.

"Vaktsiinid on ohtlikumad sageli kui viirused"

Väide "sageli" on küll hinnanguline, kuid leiame, et andmetele toetudes ei ole sellisel hinnangul mingisugust alust.

Vaktsiinid on kõige efektiivsem murrang rahvatervises läbi aegade: aastast 1900 on inimeste keskmine eluiga kasvanud 30 aasta võrra ning uuringute järgi on neist omakorda 25 võimalik siduda arenevate terviseteenustega ning eelkõige vaktsiinide väljatöötamisega.

Vaktsineerimine on ohutu ja vaktsiini kõrvaltoimed on tavaliselt kerged ja ajutised, näiteks kurguvalu või kerge palavik. Võimalikud on tõsisemad kõrvaltoimed, kuid need äärmiselt haruldased (vaktsiinide puhul erinevad, kuid keskmiselt üks juhtum miljoni kohta).

Maailma terviseorganisatsioon ehk WHO kinnitab, et tõenäosus kannatada vaktsiinide kõrvaltoimete all on palju väiksem, kui tõenäosus nakatuda viirushaigusesse, mida oleks võimalik vaktsiiniga ennetada.

Eelneva kinnituseks: 2014. Aasta CDC (USA haiguste tõrje- ja kontrolli keskus) uuring näitas, et vaktsiinid on aidanud päästa 732 000 USA lapse elu ning ennetanud 300 miljoni lapse haigestumise. CDC andmetel pole 90 protsenti vaktsiinide kõrvaltoimetest rasked.

Samamoodi viitab CDC näiteks, et enam kui 20 teadusuuringut on ümber lükanud vaktsiinide ning autismi seotuse (enimlevinud väide vaktsiinivastaste seas).

USA Teaduste Akadeemia koostas raporti, millesse koondas enam kui tuhande vaktsiiniuuringu andmed ning järeldas üheselt, et vaktsiinide rasked kõrvaltoimed on haruldased.

Kuna vaktsiinide abil on inimeste keskmine eluiga märgatavalt kasvanud ning raskete kõrvalnähtude tõenäosus on faktiliselt väga madal, on vale väita, et vaktsiinid on “sageli” ohtlikumad kui viirused.

“Epideemia ajal välja töötatud vaktsiinid on kontrollimata.”

Lükkame selle ümber Covid-19 näitel. Hoolimata sellest, et vaktsiiniga paistab olevat tuli takus ning selle väljatöötamine toimub keskmisest kiiremas korras, on vale väita, et epideemia ajal vaktsiine ei kontrollita.

WHO on öelnud, et Covid-19 vaktsiini väljatöötamine võtab ilmselt aega vähemalt 18 kuud. Optimistlikumad eksperdid räägivad ka ühest aastast, kuid see eeldab, et kõik protseduurid läbitakse viperusteta.

Vaktsiini välja töötamine võtab nii palju aega just seetõttu, et vaktsiin peab läbima range kontrolli.

Esiteks tuleb selgeks teha viiruse omadused ning käitumine inimese organismis. See eeldab mudelite ja uuringute tegemist. Teiseks tuleb läbi viia uuringud, et potentsiaalne vaktsiin on ohutu ja suudab inimese immuunsuses käivitada täpselt need kõige õigemad protsessid, põhjustamata kahjustusi. Selle kinnitamise järel saab alles alustada loomade peal katsetamisega.

Vaktsiinikandidaadid, mis eelneva protsessi läbivad, jõuavad inimkatseteni.

Kui ka need katsed on edukad, tuleb hakata vaktsiinikandidaati kõrvutama regulatsioonidega ning välja töötada võimalikult otstarbekas viis vaktsiini tootmiseks ja turustamiseks (mis omakorda nõuab omajagu bürokraatiat).

Väide, et epideemia tähendab rutakat ja lohakat vaktsiini väljatöötamist, ei pea paika ka teiste epideemiate valguses: näiteks Ebola vaktsiini kasutusse võtmine võttis viis aastat.

Anna valeinfost teada!

Et koroonakriisi ajal leviva valeinfo vastu võidelda, palume lugejate abi! Palun andke meile teada, kui puutute kokku võimaliku valeinfoga.

See võib levida sotsiaalmeedias, inimeste omavahelises otsesuhtluses, internetifoorumites või mujal.

Valeinfo võib puudutada koroonaviiruse ravivõimalusi, selle levikut, eriolukorras kehtestatavaid piiranguid, investeerimisvõimalustega peibutavaid telefonikõnesid jms.

Palume sellistest juhtudest teada anda aadressil [e-mail] ning võimalusel edastada meile ka kuvatõmmised, veebiaadressid ning muu asjasse puutuv info. Samuti võib esitada sellele aadressile ka täpsustusi/parandusi meie faktikontrollidele.

Võitleme üheskoos selle nimel, et kriisisituatsioon leviva väärinfo tõttu meile kõigile veel raskemaks ei muutuks!

"Pärast seagripi vaktsiini ilmnesid sellised hirmsad tulemused: laste narkolepsia ja surm hingamisteede seisaku tõttu.”

Seagripi vaktsiini edukus oli Šotimaa näitel 95 protsenti, vähendades haiglasse sattumise võimalust keskmiselt 64,7 protsenti. WHO andmetel raporteeriti võimalikest kõrvaltoimetest ühel juhul 10 000 vaktsiini kohta. Sellistest raporteeritud juhtumitest omakorda viis protsenti olid tõsised ning nende juhtumite tagamaad vajavad edasisi uuringuid.

Kanadas manustati 6,6 miljonit seagripi vaktsiini ning teadaolevalt kaasnesid nendega kõrvalnähud 598 korral: pearinglus, peavalu, oksendamine, palavik. 36 korral olid tagajärjed tõsisemad: nende seas anafülaksia ja palavikulised krambid. See teeb tõsisemate tagajärgede tõenäosuseks üks 200 000 kohta. Üks laadung vaktsiine näitas suuremat tõenäosust kõrvalnähtudeks kui teised ning tuli seetõttu tagasi kutsuda.

Tuleb rõhutada, et vaktsiinide kahjulikud kõrvalefektid kaardistatakse, kuid see ei tähenda, et kõik tagajärjed olid faktiliselt põhjustatud vaktsiinidest. Seost vaktsiinide ja potentsiaalselt kaasnenud kahjulike mõjudega tuleb veel omakorda uurida.

USA haiguste tõrje- ja kontrolli keskuse (CDC) uuring võrdles pandeemiavaktsiini saanuid kontrollrühmaga ning ei tuvastatud, et seagripi vaktsiinil oleks olnud soodustav mõju narkolepsia ilmnemiseks.

Narkolepsia ja ühe konkreetse seagripi vaktsiini Pandemrix vahel leidsid aga korrelatsiooni Soome ja Rootsi uuringud, mistõttu konkreetne vaktsiin korjati turult ära.

Siiani pole kompromissi nimetatud korrelatsiooni tagamaade osas, kuid teadlased on oletanud, et konkreetsel vaktsiinil võis olla tõesti teatav mõju narkolepsia ilmnemisel. Samad teadlased aga rõhutavad, et, kuigi kahetsusväärne, on selline oht oluliselt väiksem kui viirushaiguse enda oht.

Seagrip vaktsiinide surmava mõju kohta viimase epideemia valguses ei õnnestunud siinkirjutajal adekvaatset kinnitust leida. Näiteks 1976. aastal tabas Ameerika Ühendriike seagripi epideemia ning 45 miljoni inimese vaktsineerimise järel tekkis Guillain-Barré sündroom ühel inimesel 100 000 kohta, neist omakorda 53 inimest surid. Vaktsiinide arendamisel on poole sajandi tagustest vigadest õpitud.

Üks kaasaja suurima valimiga uuringuid pärineb Hiinast ning ütleb viimase epideemia valguses, et 100 miljoni manustatud doosi kohta tuvastati 11 juhul Guillain–Barré sündroom.

On igati oluline teadvustada vaktsiinide kõrvalmõjusid ning selles pole midagi taunimisväärset. Samuti võib tulla, ja on ka tulnud, vaktsiinide välja töötamisel ootamatusi ja vigu.

Samas, kuigi ootamatud kõrvalmõjud seagripi vaktsiiniga kaasnesid, on nende tõenäosus tihti väiksem kui 0.01 protsenti. Samal ajal võttis seagripp epideemia ajal hinnanguliselt 150 000 kuni 500 000 elu ning võtaks neid samas tempos või isegi kiiremini edasi, kui vaktsiine poleks olemas.

Seega tõenäosus vaktsiinide tagajärjel sattuda raske kõrvaltoime ohvriks on märkimisväärselt väiksem, kui näiteks seagrippi nakatudes surra.

Seega saab viimast lauset käsitleda küll osaliselt õigena, kuid teiste valeväidetega kontekstis ning selliste tagajärgede tegelikku tõenäosust hinnates on ka see lause tugevalt eksitav.

Hinnang: vale.