Koroonakriis näitas teravalt teadlaste vajalikkust. Lubatud raha saavad nad hiljemalt nelja aasta pärast

Koroonakriisi ajal selgus, et Eestis pole isegi oma epidemioloogiatöörühma, mida läks viiruspuhangu takistamiseks hädasti vaja.

Eesti valitsuse kesine panus teadusrahastusse joonistus koroonakriisi ajal selgelt välja. Pärast kriisi puhkemist andis õige pea tunda, et Eestis pole epideemiate modelleerimise töörühma, ja seda osa pidid täitma teised. „Mina olen küll statistik, kuid epideemiatega pole mina ega mõni teine Eesti teadlane varem tegelenud. Oma tausta tõttu oskasin teemasse siiski sisse elada, aga Soomes olid tugevad töögrupid juba olemas, Inglismaast rääkimata,” tõi Fischer näiteid teiste riikide kohta.

Eesti teadlased suutsid end kiiresti ümber häälestada, kuid keegi ei oska ennustada, mis valdkonna teadlasi läheb vaja tulevaste kriiside ajal. „Seda ei tasu rääkida, et mõni teadusvaldkond on Eestis üleliigne. Meil on mõni valdkond Eestis hoopis esindamata. Tuleb järgmine kriis, on vaja hoopis teiste teadmistega teadlasi,” lisas Fischer.
Kui koroonaviirus poleks möllama hakanud ning elu kulgenuks tavapäraselt, oleksid teadlased ja kõrgharidustöötajad kevadel streikima hakanud. „Kui tänavale tulemisest ei piisa, ei jäägi teadlastel muud üle kui streigiga end kuuldavaks teha,” selgitas füüsik ja teaduse populariseerija Andi Hektor, kes ühes teiste Eesti teadlaste ja kõrgharidustöötajatega ootab valitsuskoalitsioonilt lubaduse täitmist.