Putini ajalookäsitlus püüab tõrjuda Eesti maailma perifeeriasse
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse tegevjuht Dmitri Teperik, kes on aastaid Kremli propagandat uurinud, ütles üheselt, et nii jõulist sõnumit Baltimaade ajalookäsitluses osas pole varem Kremlist tulnud nagu edastas seda eile ilmunud artikkel USA ajakirjas The National Interest.
“Enne oli arutelusid ajaloo üle, aga nad kõik toimusid erineva kaliibriga poliitikute ja ekspertide vahel, aga nüüd on Venemaa president isiklikult midagi arvanud. Putini soov oli panna aruteludele punkti,” kommenteeris ta.
Teperik peab märkimisväärseks väljaande valikut. The National Interest on konservatiivse mõttekoja Center for the National Interest ajakiri, mida Muelleri raportis kirjeldatakse kui Venemaa võimude häälekandjat.
“USA-s on teatavasti tulemas presidendivalimised ning Venemaa on varasemaltki osalise edukusega püüdnud sekkuda USA sisetegemistesse,” tuletas ta meelde. Tema hinnangul - ükskõik kui vastuoluline Venemaa suhe Ameerika Ühendriikidega ka pole - on just USA see riik, millel on läänemaailmas võime arvamusi mõjutada. Saksa- või prantsusekeelses inforuumis või koroonapandeemia ajal oma osatähtust Kremli propagandas kasvatanud itaaliakeelses meedias poleks see artikkel sellist kõlapinda leidnud.
Kuigi üle 50 000 tähemärgi pikkune tekst puudutab muidki teemasid, on Balti riikides juba tuttav väide, et liitumine nõukogude liiduga toimus vabatahtlikult, saanud inglisekeelses meediaruumis nii autoriteetse allika, nagu Venemaa president isiklikult, esmakordselt.
“See on muidu sisu poolest sama narratiiv, mis viimase 30 aasta jooksul on kordunud ühes või teises vormis, aga Putin ütleb seda esimest korda nii selgesõnaliselt. Varasemalt oli katseid vähendada Molotov-Ribbentropi pakti mõjusid,” tõi ta näiteid.
“Vene enda publik on harjunud imperialistliku riigipoolse ajalookäsitlusega, kuid ka läänes on selliseid ajaloolisi eksperte, kellele võivad sellised seisukohad sümpatiseerida ning neid seega ka jagada,” arutles Teperik teksti leviku üle.
Venekeelsed versioonid artiklist on levima hakanud ka kodumaistes venekeelsetes gruppides, kus see mingile osale ühiskonnast on ainuõige tõde. Peamiselt kõnetab eesti-venelasi okupatsiooni ümberlükkamine, aga kinni haaratakse ka Putini väitest, et nõukogude ajal said kolm riiki tegutseda rahulikult omas keeles ning venestamist pole toimunud.
Helge nõukogude aeg
Russia Beyondil on Youtube’is populaarne vene teemaline kanal, kus ajaloo kõrval antakse kohtingu- ja käitumisnõu venelastega suhtlevatele välismaalastele. Esmapilgul süütut portaali haldab riiklik uudisteagentuur RIA Novosti.
Postituse laitsid sotsiaalmeedias maha nii president Toomas Hendrik Ilves, riigikogulane Marko Mihkelson aga ka Läti teadlane Gatis Krumins, kes lükkas mõne aasta eest lõplikult ümber väite, nagu oleks Baltikum püsinud nõukogude ajal püsti vaid Moskva investeeringute najal. Tegelikkuses läksid siiski suuremad summad siitkandist Mosvaksse teele, kui neid siia tagasi saadeti.
Siiski leidis Teperik, et just mälestustele helgest nõukogude ajast võivad olla venekeelsed noored Eestis vastuvõtlikumad. Putini artikli suhtes on see osa ühiskonnast pahatihti lihtsalt ükskõikne, sest puuduliku eesti keele oskusega venekeelsetel noortel on raskusi tööturul ja seetõttu keerulisem majanduslik seis, mistõttu nad võivadki jääda uskuma, et nõukogude perioodil jagatigi tasuta kortereid, sai lihtsamini tööle ning kõrghariduse saamine oli lihtsam. Et sellist arvamust ei tekiks, peaks Teperiku sõnul tegema aktiivsemalt tööd vene keeles, jutustama venekeelsetele noortele nende emakeeles Eesti ajaloost läbi siin elavate inimeste silmade.
“Venekeelsed noored on lojaalsed Eestile, kuid neil ei ole piisavalt infot vene keeles,” arvas ta. Eesti Päevalehes ilmus sel nädalal ka sellel teemal Teperiki arvamusartikkel. “Venelased ei seo lojaalsuse küsimust keelega. Praegu on Eestis kaks paralleelset inforuumi, mis paraku lähiajal veel ei ühti,” sõnas ta.
Kõik Suureks Isamaasõjaks
Venemaa tähistab tänavu 75 aasta möödumist II maailmasõja lõpust, mis on ekspertide hinnangul muutnud propagandamasina tunduvalt agressiivsemaks just Ida-Euroopas. Seni on paljuski suurima löögi saanud endale Poola, kuid Teperiku sõnul käib tihe heitlus ka Ukrainas, kus ukraina ja venekeelse meediaruumi vahe suur.
Ajaloo ümberkirjutamine ning valitud faktide esitamine, et Venemaa polnud II maailmasõjas agressor või okupant, vajab pidevat vastutööd. Nii loodab Teperik, et Balti riigipead ja poliitikud aitavad meenutada tõelist ajalugu. “Selge see, et see on keeruline küsimus ja siin ei saagi olla lihtsat lahendust, kuid me peame kaasama uusi põlvkondi, kes tunnevad Eesti ajalugu,” nentis ta.
Teperiku sõnul järgmisel nädalal Kremlis toimuv võiduparaad Eestis kampaaniaid ilmselt kaasa ei too - ei päriselt ega veebis. Sündmus, kus aktsioone võib oodata, on tema sõnul Tallinna “vabastamise” aastapäev septembris.
Tartu ülikooli vanemteadur Vladimir Sazonov arvas samuti, et midagi uut paraad endaga kaasa ei too. “Kui jälgida Kremli loogikat, siis oletan, et sellest ilmselt kirjutatakse vene propaganda väljaannetes midagi sellist, et väike Eesti riik militariseerib, kulutab raha hoopis sõjandusele, samal ajal aga koroonaviirus tapab majandust või et Eesti on NATO hüpiknukk, ja et siin nähakse tonte seal, kus neid ei ole, luuakse vene oht, mida tegelikult pole,” lisades, et alati võib kuulda vene kanalites libauudiseid siinesineva russofoobia kohta.
Sazonovi sõnul on Venemaa manipuleerinud ajalooliste teemadega juba tsaari ajast alates. „Putini režiimi ajal on sellest saanud kultus, omamoodi sakraalne üritus ja Kremli propagandistide huvides tegutsev liikumine. Surematu polk on vaid üks selle tahke, kuid neid on teisigi,” sõnas teadur.
„Näiteks just Putini ajastul pandi kokku esmapilgul teineteist välistavad ja vastuolulised asjad – stalinismi kultus ja õigeusk. Nii areneski välja Putini Venemaal õigeusklik stalinism ja see on ka seotud nõukogude aja nostalgia, Stalini kultusega ja II maailmasõjaga, kuid ka õigeusuga ja vene imperialismi ning deržaava ideedega,” jätkas ta.
„Manipuleerides ajaloosündmustega ja narratiividega, vahel võltsides ajaloofakte, neid moonutades või tõlgendades endale kasulikul viisil, saab Moskva mõjutada ka osa siin Baltimaades elavaid inimesi, eelkõige just neid venekeelseid, kes elavad Venemaa meediaruumis ning kellel pole kadunud Nõukogude nostalgia või keda painab Venemaa deržaava idee,” arutles Sazonov kõige potentsiaalsemate sihtgruppide üle.
Sarnaselt Teperikule usub Sazonov, et Kremli propaganda mõjude vähendamiseks peab töötama Eestis elavate venekeelsete noortega, harides neid ajaloolistel, aga ka meediakriitilisuse teemadel.
Päevapoliitika mängib kaardid kätte
Kuid ajalooliste heitluste kõrval toimusid sel nädalal võnked julgeolekumaastikul, mis panid kihelema venemaised propagandakanalid. Nimelt sel nädal kinnitas USA president Donald Trump oma kavatsust tõmmata välja osa oma vägedest NATO baasidest Saksamaalt.
Juba alates koroonapandeemia algusest on venekeelse propagandamasin saanud hoogu juurde, väites, et koroonaepideemia sunnib Lääneriike jätma Baltikumi üksinda. Näiteks Leedus levis hoogsalt Venemaa propagandakanalitest alguse saanud jutt, et riik ei pruugi Euroopalt lubatuid toetuseid saada ning on sunnitud neid hiljem hoopis Venemaalt küsima. Eestiski võis kuulda sagenenud kriitikat riiklike kehtestatud meetmete osas, ning soovitati karmimaid - näiteks selliseid, mis idanaabri juures kehtisid. Suurem teemanappus kestiski selle nädalani, kuni Trump oma otsusest avalikkust teavitas. Laineid lisas juurde Türgi jätkuv blokeerimine Balti ja Poola kaitseplaani toetamisel.
Vene riiklik uudisteagentuur ITAR-TASS vahendas kiiresti, et seoses USA plaaniga vähendada sõdurite arvu NATO idatiivas, on ohus piirkonna julgeolek, refereerides Saksamaa kaitseministri avaldust. Fookus oli muidugi nihutatud, sest Saksamaa enda lehed raporteerisid seda, et julgeolek pole kaup, millega kembelda.
Edasi avaldasid muret USA otsuse üle teiste kõrval nii Eesti kaitseminister Jüri Luik kui ka peaminister Jüri Ratas. Murelik Luik vääris hulga peaaegu identseid pealkirju. Sõnum: liitlased hülgavad Baltikumi, riigijuhid on mures. Sellised tsitaadid mängisid mugavuskaardid otse venelastele kätte.
Sputnik levitas täielikku valet, kirjutades, et USA on otsustanud lahkuda Leedust ning riik jääb ilma NATO kaitseta. Samasugune valeinfo levis ka propagandakanalis RuBaltic.ru, kus seisis pealkiri „Trump keeldus kaitsmast Baltimaid”. Loo autor sedastas: „Tõlkides regionaalsesse postsovjetlikku keelde tähendavad Trumpi sõnad palavat tervitust Ukrainale, Baltimaadele, Gruusiale ja teistele satelliitriikidele siira soovitusega lahendada oma probleemid ise, sest USA enam appi ei tule.”
Seejuures tõepoolest ühe USA üksuse rotatsioon Leedus lõppes, kuid pahatahtlik kallutamine jätab mulje, justkui oleksid kõik väed riigist lahkunud, kuid see ei vasta tõele.
NATO-vastasuses ning Baltikumist Läänemaailma perifeeria kujundamisel pole iseenesest midagi uut. Nii jõudsid kiiresti venekeelsete lugejateni arvamused Kremlile truudelt arvajatelt, kes pidasid vägede vähendamist Saksamaal harukordseks võimaluseks parandada Euroopa ja Venemaa läbikäimist. Kuuldused, et väed paigutatakse ümber Poolasse, tõmbas juba ettekuulutatud suhete soojenemisele kiiresti kriipsu peale.
NATO-st kaks narratiivi
TÜ vanemteadur Vladimir Sazonov selgitas veel, et Venemaa saadab NATO-st rääkides välja kaks erinevat narratiivi, ühelt käelt näidatakse, et riigil on võitmatu, sõjakas armee, teisalt edastatakse ka ideed, et Venemaa on alati olnud rahumeelne.
„ Tundub, et need on täiesti vastuolulised teemad, aga need töötavad ja on tõhusad viisid mõjutamiseks. Mõned võivad sellist sõnumit saades tunda hirmu, teised aga kaotada valvsuse, arvates, et Venemaa oht ongi mingi väljamõeldis. Mõnel võib aga tekkida frustratsioon ja segaduse tunne,” selgitas Sazonov. Segaduse tekitamine võib olla seejuures üks manipulatsiooni viise tänapäevase Venemaa infosõja arsenalis.
Sazonov märkis, et ka sõjalise õppuse Zapad 2017 ajal edastas Kreml erinevaid propaganda narratiive. „Levitati ideid, et Baltimaades tuntakse Venemaa ees suurt hirmu. Näiteks erinevad väited, et Baltimaades kardetakse Venemaa sõjalist jõudu; Kaliningradi oblasti militariseerimine on Baltimaadele ohtlik, Eestis kardetakse Putini kättemaksu ja NATO kardab Zapadi õppust,” loetles ta.
Kaitseuuringute keskuse tegevjuht Dmitri Teperik hindas, et Venemaa propaganda pole eriti edukas uute konfliktide loomisel. Erinevad sihtgrupid saavad erinevad sõnumid, mida see nädal ka hästi tõestas: ühele osale Ida-Euroopas väidetakse, et NATO ei peagi Euroopas olema, sest Venemaa ei kujuta endast ohtu, Lääne-Euroopas kujutatakse sealses meedias, et USA väed ei pea siin olema, sest eurooplaste enda kaitsevõimekus peaks autonoomne olema. “Iga grupp elab oma mullis ja nii jäädaksegi uskuma, et see, mida kirjutatakse, on tõsi,” lõpetas ta.
