Eesti kaalub Kremli propagandakanalile eetrikeelu seadmist
Uue eetrikeeldu seadmise taga on Euroopa Komisjoni poolt juuni keskel antud hinnang, millega euroliit osundas, et Läti senised meediakeelud finantssanktsioonide rakendamiseks on olnud põhjendatud. See sunnib ka Eestit oma sanktsioonipoliitikat üle vaatama.
Lisaks Lätile jõudis suunis ka Leedu ja Eesti välisministeeriumidesse. Leedu on juba avalikult andnud mõista, et plaanivad Lätiga valida sama tee.
Nimelt otsusas Läti möödunud nädalal võtta eetrist maha inglisekeelse telekanali Russia Today ning selle neli sõsarkanalit, mis kuuluvad Dmitri Kisseljovile. Kisseljov kuulub Euroopa poolt sanktsioneeritud isikute nimekirja ebaseadusliku tegevuse tõttu Krimmis ja Ida-Ukrainas.
See pole aga Lätis esimene eetrikeeld. Möödunud sügisel piirati Putini lähikondse Juri Kovaltšuki telekanalite levikut riigis. Nimelt sai novembris eetrikeelu kümme Kremli-meelset kanalit.
Kanalite keelustamisel andis Läti elektroonilise massiteabe edastamise nõukogu (NEPLP) teada, et RT ning sellega seotud kanalid on Kisseljovi kontrolli all ning neis kanalites püütakse pidevalt näidata Lätit kui läbikukkunud riiki.
Eestlased on vene reaktsiooni osas ettevaatlikud
Välisminister Urmas Reinsalu ütles Delfile, et kiidab heaks lätlaste tegevuse, kuid Eestis samalaadse sammu astumiseks viiakse läbi analüüs, mis kinnitaks, et finantssanktsioonide elluviimiseks on kanalite piiramine õige samm. Ta rõhutas, et jutt käib vaid nendest kremlimeelsetest kanalitest, mille kasusaajate nimed leiab sanktsioneeritud isikute nimekirjast, mitte igasuguse venekeelse meedia piiramisest.
Analüüs pole aga midagi uut, sellega tegeleti juba eelmise aasta suvel. Eelmise aasta sügisel jõuti valitsusasutuste koostöö tulemusena piirangute seadmiseni Sputnikule. Sputnik kuulub Rossija Segondja kanalite hulka, mida omakorda juhib juba tuttav Kisseljov.
Ettekirjutuse Sputniku tegevust piirata tegi Rahapesu Andmebüroo (RAB) just sanktsioonide tõttu. Leiti, et Sputniku ning sellega seotud kontode kaudu on sanktsioneeritud isik teeninud majandustulu. Piirangu alusel külmutati Sputniku Eesti büroo varad. Pangad ja teised krediidiasutused, mis olid seotud Rossija Segodnja hallatava Sputniku kontodega piirasid võimalusi tegevuse jätkamiseks.
Kuigi Sputnikut puudutavad piirangud jõustusid vaid majandussanktsioonide tõttu, levitasid venemeelsed kanalid kiiresti infot, nagu piiraks Eesti riiki ajakirjandusvabadus. RAB-i enda vastu pöördus Rossija Segondja kohtusse.
Möödunud aasta augustis asus ka Propastop koguma allkirju, et sulgetaks Sputniku ning Baltnewsi veebilehed. Nende toonane soov oli jõuda Riigikogu suurde saali eelnõuga, mille sisu võimaldaks piirata Eesti riigi suhtes vaenuliku sisu levikut. Paraku jäi nende allkirjade kogumine poolikuks, sest rahva esinduskoguni jõudmiseks vajalikust tuhandest allkirjast jäi pool puudu.
Siiski saabus oluline vahevõit juunis.
Nimelt otsustas Eesti Interneti Sihtasutus (EISA) kohaldada nii tegevuse lõpetanud Sputnikule kui ka Baltnewsi domeenidele käsutuskeelu. Keeld on osa finantssanktsioonide kohaldamisest Eestis ning takistab domeenide omanikul Dmitri Kisseljovi internetilehtedelt kasu saamist, näiteks ei saa lehte maha müüa. Samm astuti RAB-iga nõupidamise tagajärjel.
Käsutuskeeld ei takista Baltnewsi portaali uute Eesti omariiklust kahjustavate artiklite postitamist. Delfi faktikontrollgi on kontrollinud sellest portaalist pärit lugusid, mida Eestis elavad venekeelsed inimesed aktiivselt on Facebookis jaganud. Tasub lisada, et ka Sputnik töötab Facebookis edasi.
Kuigi Eesti ei kiirusta Läti ja Leeduga sama sammu astuma, pole välistatud, et seda siiski tehakse, selgitas Kairi Saar-Isop välisministeeriumi avalike suhete osakonnast. Analüüs Dmitri Kisseljovi ja RT suhtes jätkub.
“Eesti ja Läti suhtlevad tihedalt ka kõnealustes küsimustes. Finantssanktsioonide rakendamisel on Eestis pädevaks asutuseks RAB.
RAB analüüsib võimalikke meetmeid, hindab Läti partnerite poolt edastatavat informatsiooni piirangute rakendamise asjaolude ning õiguslike aluste kohta ning kujundab enda seisukoha selle alusel. Euroopa Komisjoni avalikustatud seisukoht võib kaasa tuua Eesti-poolsed täiendavad sammud sanktsioonipoliitika rakendamisel,” selgitas ta.
Seadus on erinev
Tehnilise järelevalve ameti (TTJA) side- ja meediateenuste talituse nõunik Peeter Sookruus sõnas, et Läti seadusandlus võimaldab meediateenuse regulaatoril (ehk kõnealuses juhtumis NEPLP, Läti variant TTJA-st) piirata välismaiste kanalite levikut. “Eesti seadus ei reguleeri välismaiste telekanalite taasedastamise korda sellisel moel, kuid ka meie seaduses on võimalused otsustavaks sekkumiseks seaduses sätestatud nõuete tõsiste ja korduvate rikkumiste korral.”
Lätis võimaldab juunis jõustunud seadusemuudatus NEPLP-il eetrist maha võtta ka neid kanaleid, mille omanikud kuuluvad sanktsioneeritud isikute nimekirja. Eesti seadusandlusest sellist punkti ei leia.
TTJA-l on Eestis õigus sekkuda telekanalite töösse juhul, kui eetris on miski, mis ohustab alaealiste kõlblust või saadete sisu on neile ohuks. Ajaga kaasas käimiseks plaanib TTJA seda piirangut laiendada ka voogedastusprogrammidele.
Vene sanktsioneeritud meediagigantidele seega Eestis piirangute seadmiseks peab vastava ettekirjutuse välja andma RAB. Selleks peab RAB tõestama sanktsioneeritud isiku majandusseose telekanaliga.
TTJA-le pole tänase seisuga palvet RT kanalite piiramiseks laekunud ei RAB-ilt ega kolleegidelt Lätist.
RAB-i juht Madis Reimand sõnas, et otsusega ei kiirustata. “Hindame Läti poolt edastavaid andmeid piirangute rakendamise kohta ning kujundame seejärel oma seisukoha.”
