RAAMATUBLOGI: Koroona-ajastu kokaraamat viib tagasi juurte juurde
Nutikas kokaraamat õpetab, et koroona ajastul on võimalik olla mitmekülgne pankrotti sattumata.
Koroonakarantiin olevat toonud rahva pliidi äärde. Ja võtnud toidukohtade omanikel silmad vesiseks. Esimese puhul mõistlik, teise puhul mõistagi. Milleks minna peenesse restorani ning maksta roa ja veini eest päevapalk, kui täpsel sama nauditava eine saab kordi odavamalt. Kusjuures valmistamisprotsess kuulub kvaliteetaja alla, rüüpad asja kõrvale veini ja...
See veiniga toimuv panebki väljas söömisele piirangud peale. Tuli tahtmine minna pullimune mekkima, aga kui vaatad internetist restorani veinikaarti... Alla-kümne-eurose keskmise tasemega veini eest sooviti sisse kasseerida 30 raha ja see oli kõige odavam kraam... No vabandage...
Aga jah, tundub, et kokaraamatud lähevad viimasel ajal hästi kaubaks. Ja kui äsja lettidele ilmunu kiidab end hüüdlausega: kuidas valmistada perele süüa 3 – 7 euroga, siis oleks tegu justkui kriisiaja tähtteosega. Ainult et pealkiri on Eesti Vabariigi seaduse – võrdõiguslikkuse seaduse – vastane, määratledes soorolle. „Nutika perenaise kokaraamat”. Et kas peremees ei või olla nutikas? Või kas mees ei tohigi selle raamatu järgi rooga valmistada? Ärgu siis naised virisegu, kui neid pliidi juurde suunatakse – ise panete end paika.
Aga tont selle pealkirjaga, mehed saavad söögivalmistamisega sama hästi hakkama, kui mitte paremini.
Kui raamatu sisusse tungida, siis ühest küljest on kõik justkui tuttav, või ununenud, ent üht-teist huvitavate täiendustega. Kui tunned, et oled viimasel ajal justkui liigsesse gurmaanlusesse tunginud ega mäleta enam, et lihtne ja maitsev pole antonüümid vaid paljudel juhtudel sünonüümid, siis on see raamat sulle.
Heakene küll, Salvesti boršipõhjast borši keetmine selle väärika supi puhul ei ole väärikas, nagu nutikas teos õpetab, ent miinusmärgiga on vaid üksikud retseptid. Plusse leidub märksa rohkem – näiteks ei tugita püreesuppide kummalisse maailma, vaid räägitakse ikka tõhusast kõhutäitest, kus lusikas püsti seisab.
Pirukad, salatid, pitsad, leivad-saiad... Igast alajaotusest võib leida väärt roogi, mida (taas)valmistada.
Näiteks millal te valmistasite viimati pannkooke hakklihaga, kusjuures raamatus on retsept maitsvate täiendustega? Või pikkpoissi, krõbedad ahjukartulid hakklihast pätsi veeres? Või lihtsaid kotlette praekartuliga? Oli ju nämma?
Spagetid nii, pastad naa... Lihtne ja suupärane. Kõiksugu grillvardad seast, ribidest, maksast... Kalapakid. Ühepajatoit suitsuribiga. Pelmeenivorm. Sealiha ahjuroog. Panniroog riisi ja kanaga. Kana-riisivokk kukeseentega. Kiire kanapilaff. Vorstikaste. Kodujuustuvorm. Panniroog singi ja munadega. Praetud lest seenekastmes. Räimekotletid kodujuustukastmega. Lõhe-kartuli vormiroog. Heeringagratään. Janssoni kiusatus. Mulgipuder. Seenepihvid.
Millist eelpool mainitud roogadest – imelihtsad kõik, kui tooraine on väärt ja värske – ei vääriks naudinguga süüa? Nutikas kokaraamat viib juurte juurde tagasi ning õpetab, et ka koroona ajastul, kui tuleb valmistada nädalas seitse korda lõuna- ja õhtusööki, on võimalik olla mitmekülgne, seejuures pankrotti sattumata.
