Rahandusministeeriumile, mis peatas võrdõiguslikkuse teemaliste projektide toetamise, võiks mõjuda teadmine, et lähisuhtevägivald läheb meie ühiskonnale aastas maksma vähemalt 116,5 miljonit eurot (2016. aastal tehtud arvutuste põhjal).
Kuidas on lood Eestis soolise võrdõiguslikkusega? Visuaalselt ilmestab meie soolise võrdõiguslikkuse olukorda pilt valitsuse pressikonverentsilt, mille laua taga istuvad reeglina vaid keskealised mehed. Nagu me elaksime Meeste Maailmas.
Nädalavahetusel sai lugeda kaht intervjuud kahe ministri abikaasaga, kes kannavad ühte perekonnanime. Ühel olid ülikoolis küll paremad hinded kui abikaasal, aga tal jäi ülikool lõpetamata, sest ta sai lapsed. Teisel jäi laste sünni tõttu katki professionaalne karjäär. Laste isad lõpetasid ülikoolid ega katkestanud omi karjääre, kuigi lapsed olid ühised.
Praegugi jääb vaid väike osas meestest lastega koju. Läinud aastal olid vanemahüvitise saajatest vaid 12% mehed, aga neile makstud kuine hüvitis oli 34% kõrgem kui naistel (meestel keskmiselt 1728 ja naistel 1133 eurot). Seega on naised jätkuvalt väikelastega kodus ja teenivad ka madalamat palka.
Sidusas ühiskonnas, mida tänane koalitsioon paberil ja sõnades loob, ei tohiks ühelgi emal laste tõttu jääda katki ei haridustee ega karjäär. Selleks, et naised julgeksid jagada vastutust perekonna toimimise ja laste kasvatamise teemal, on vaja teadlikult suurendada ühiskonna, eelkõige noorte, teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest. Vastasel juhul kaotab ühiskond märkimisväärse osa oma potentsiaalist.
Sellega ei tohi me leppida.
