Pahameeletorm sotsiaalmeedias: vaktsiinid ei põhjusta autismi
Ekspress Meedia väljannete portfelli kuuluv Kroonika avaldas mõne päeva eest lühiuudise uuest saatest, mida Eesti vaktsiinivastased parasjagu väntavad. Et lugu oli avaldatud ilma taustainfota, sisaldas valeväiteid ning vastuolulise teema puhul puudusid loost hädavajalikud ekspertarvamused ning kommentaarid, siis võeti lugu varsti uuesti maha.
Aga internetis on juba nii, et kord üles riputatud info jääb sinna ringlema. Nii võeti näiteks arvukalt sõna Twitteris:
Eile liitus debatiga Eesti Autistlike Naiste Ühing, lükates ümber esialgses loos esitatud valeväite, nagu vaktsineerimine põhjustaks autismi. "Autism ei ole haigus, vaid neuroloogiline erinevus, seetõttu ei saa seda ka ravida. Ka ei ole teaduslikult tõestatud sidet autismi ja vaktsiinide vahel. Küll on aga korduvalt tõestatud selle sideme puudumist," kirjutas liit postituses.
Vastukaaluks riputas Facebooki üles oma sõnavõtu ka ajakirjanik Carmen Pritson, kes oli Kroonika loos figureerinud. Video läks lendu - see jõudis 350 tuhande vaatajani. Ajakirjanik väitis, et tema sõnu on tsenseeritud ning tegi järelduse, et Eestis ei või teatud küsimusi küsida.
See, et Eestis küsimuste küsimine keelatud oleks, ei vasta tõele. Seda illustreerib kõige paremini Eesti kõrge koht ajakirjandusvabaduse edetabelis (RSF) ning ka internetivabaduselt oleme maailma tippude seas (Freedom House).
Tulles tagasi peamise problemaatilise väite juurde - loost jäi mulje, et vaktsiinid põhjustavad autismi.
See ei ole nii. Sellest oleme varasemalt kirjutanud ka Delfi valeinfo projekti raames.
Terviseamet avaldas sel aastal mahuka käsiraamatu, kuidas vaktsiinidest rääkida ja kirjutada, lapsevanematele on siia koondatud peamised valeväited, mis vaktsiinide kohta veebis levivad.
"On räägitud ka "autismi epideemiast". Tõepoolest, autismispektri häire diagnoosiga inimeste osakaal on suurenenud, kuid see on tingitud peamiselt autismispektri diagnostiliste kriteeriumite olulisest laienemisest ning üldisest teadlikkuse suurenemisest. Autismispektri häire kujunemisel on väga suur roll geenidel, erinevate uuringute alusel 80 kuni 90 protsenti."
Pidevalt tehakse uusi uuringuid, mis lükkavad umber vaktsiinide ja autismi seose. Näiteks mullu avaldati Taani teadlaste uuring, mis tõestas, et MMR-vaktsiin ei põhjusta autismi isegi neil lastel, kellel on geneetiline eelsoodumus autismi väljaarenemiseks (1). Ka Poola teadlased on seda tõestanud, tuues välja, et nii MMR-vaktsiinil kui ka leetrite vaktsiinil pole autismiga seoseid (2).
Põhjaliku loetelu vaktsiinide ja autismialastest teadustöödest leiab siit. Lisaks tasub lugeda ka teiste neuroloogiliste häirete kohta, mida on läbi ajaloo seostatud vaktsiinidega, kuid uuemad teadustööd on seosed ümber lükanud.
Lisaks autismile sisaldus loos eksitav väide, nagu vaktsineerimine võiks põhjustada astmat. Juba 2003. aastal teadustöö läbiviidud teadustöö viitab, et vaktsineerimine ei põhjusta kroonilisi haigusi, kuid vaktsineerimata jätmine võib viia haiguste suurema levikuni.
"Vaktsiiniga välditavad haigused nagu leetrid, mumps ning läkaköha levivad hästi ka kõige hügieenilistemates tingimustes kasvavate laste hulgas." (3)
Allergiat ning astmat puudutavad uuringud on viidanud, et vaktsineeritud lastel on haiguste tekkele suurem vastupanuvõime kui vaktsineerimata lastel. MMR-vaktsiini saanud lastel on allergiate tekke vastu suurem kaitsevõime kuni 7 eluaastani, astma vastu kuni 13 eluaastani (4;5).
