Maarja Kangro: konn pole mitte ära keedetud, vaid hapuks läinud
Uues veebisaates „Vaim vardas” kohtuvad kirjanik Maarja Kangro ja saatejuht Vilja Kiisler, kes arutlevad looja ja poliitika suhete üle. Tsensoritel tasub kõrvad kikki ajada, sest Kangro loeb ette kogust „Tuul” pärit luuletuse „Kodutu perse”, mis sisaldab ebatsensuurseid sõnu oluliselt rohkem, kui te pealkirja põhjal karta oskate.
Kui tarvitada meilgi poliitiliste muutuste mõõtmiseks kasutatud konna keetmise kujundit, siis saab vaevalt tänaseks väita, et konn on päris surnuks keedetud. Kangro meelest on õigem ütelda, et konn on ära hapnenud, hapuks läinud. „Vesi pole olnud nii kuum, kui oleks võinud karta,” kõneles Kangro, „kuid erilisi „kangelastegusid” pole EKRE-l peale odavama alkoholi ette näidata.” Kangro märkis, et õhkkond on siiski muutunud: populistlikku retoorikat sallitakse rohkem. "Hapule haisule lüüakse käega, et las ta siis olla."
Saate fookuse moodustab küsimuseasetus, kas ja kuivõrd on loomeinimesed kohustatud reageerima ühiskonnas toimuvatele poliitilistele sündmustele. Kangro leiab, et loovinimesed peaksid oma poliitilisi seisukohti väljendama – eriti olukorras, kui kõne all on vabaduste piiramine. „Ma ei pea argust eriti seksikaks,” tähendas Kangro. „Minul ei midagi selle vastu, kui keegi ütleb, et olen vasakliberaal, tunnistan seda ise ka. Olen muidugi teadlik sellest, et vasakpoolsuse mütsi alla saab paigutada igasuguseid nähtusi.”
Ent kuidas suhtuda kirjanikku, kes on oma poliitilisi veendumusi selgelt väljendanud, ent need seisukohad osutuvad häirivaks? Kuidas selliseid juhul mõtestada autori loomingut – kas seisukohti ja elulugu silmas pidades või sellest lahus? Seda mõttekäiku jälgides palume silmas pidada, et saatejuht eksib, kui omistab Ezra Poundile Nobeli preemia. Andke, palun, andeks!
Ühtlasi saate saatest teada, kas lätlased on juba ette võtnud resoluutseid samme Maarja Kangro suhtes selle pärast, et ta kirjutas: lätlaste lipp on menstruaalvere värvi. Juttu tuleb ka Kangro ehk tuntuimast raamatust "Klaaslaps", millega seoses antud intervjuud "Maarja Kangro isiklik lugu: kuidas ma emaks ei saanud" võite uuesti lugeda siit.
„Vaim vardas” on pealkirja laenanud Betti Alveri 1939. aastal kirjutatud tuntud luuletusest, mis teile algatuseks lahkesti meelde tuletatakse. Saate külaliste hulka satuvad need loojad, mõtlejad ja visionäärid, kellel on midagi huvitavat öelda ühiskondlike protsesside kohta, kuid mitte tingimata aktuaalse poliitika võtmes.
