Vene infosõda Eestis töötab täistuuridel: endistest idabloki riikidest oli Eestis Tsihhanovskaja toetus kõige väiksem
Välismaal resideeruvad valgevenelased organiseerisid ülemaailmse lävepakuküsitluse Exit Poll, mis kogus andmeid 21 riigis väljaspool Valgevenet, kus elavad-töötavad suured valgevene kogukonnad.
Eile õhtul avalikustatud andmete kohaselt toetas Tallinnas Tsihhanovskajat 66,6 protsenti siinsetest valgevenelastest. Lukašenkat 14,8 protsenti. Kuigi opositsioonikandidaat võttis küsitluses võidu, on Tallinnas kogutud toetusprotsent kõige madalam, seda ka võrreldes teiste endiste idabloki riikidega.
Kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu nentis, et Tallinna madalam toetus opositsioonikandidaadile on üllatuslik.
"Siinne elatustase on kõrgem, kui mitmetes teistes endistes idabloki riikides, ka näiteks Lätis."
Lätis oli Tsihhanovskaja toetus 74,2 protsenti, Leedus 80,5 protsenti.
Tasub märkida, et Moskvas oli toetus suurem kui Tallinnas ja Riias - 78,5 protsenti. Peterburgis oli kõrgem Vilniusestki - 86,5 protsenti.
Siiski tõi teadur välja, et elatustaseme ja poliitilise opositsiooni toetamise vahel ei saa ainsat paralleeli tõmmata. Põhjus peitub mujal.
Nimelt on tema sõnul Tallinna madal toetus seotud siin aktiivselt tegutseva kremlimeelse inforuumiga. "See inforuum dikteerib mentaalsuse vaatama sellele, et valimas käinud valgevenelased elavad Eestis ja Euroopa liidus. Tulemus näitab nende igapäevast inforuumi, kust nad ammutavad oma teadmisi ja kujundavad oma hoiakuid. See on ametlik propaganda," jätkas ta.
Ta meenutas, et siinse vene propaganda tulemuslikku tööd võis täheldada ka juulis toimunud Venemaa põhiseadusreferendumil, kus siinsed venelased aktiivselt hääletasid Putini režiimi toetavate muudatuste poolt.
Teise põhjusena tõi Stoicescu välja kehva integreerituse Eesti ühiskonnaga. "Lisaks inforuumi mõjule annab see aimu, et siinsed Valgevene kodanikud ei ole seotud Eesti ühiskonnaga," sõnas ta.
Valgevene presidendivalimiste lävepakuküsitlusi viidi läbi saatkondade uste ees. Tallinnas vastas küsimustele 490 valijat.
Exit Polli nime kandnud projekti juhtis Saksamaal elav valgevenelane Mihkail Rubin, kes avaldas Radio Free Europe'ile eelmisel nädalal lootust, et lävepaku küsitluse tulemused ei erine liiga palju Valgevene ametlikust statistikast. Selle järgi sai Tsihhanovsjaka välismaal 86,8 protsenti häältest. Valgevene ametliku statistika järgi sai Lukašenka 79,7 protsenti häältest.
Exit Polli tulemustega saab täismahus tutvuda siin.
Kodanikuaktivist Jevgeni Krištafovitš avaldas Facebookis rõõmu, et hoolimata kõige väiksemast toetusest Ida-Euroopas, võitis Tallinnaski esmakordselt opositsioonikandidaat Valgevene valimised.
"Tavaliselt Venemaa, Ukraina ja Valgevene valimistel Tallinna saatkondades võidavad Lukašenka, Janukovõtš ja Putin. Kusjuures täiesti legitiimiselt, sest hääletavad siinsed nõukaaja migrandid. Aga nüüd on valijate seas palju uusmigrante ja üliõpilasi ning tulemus on totaalselt teine."
