Infopesu musternäide: ametkonnad ütlesid üht, koroonaeitajad järeldasid seda, mida ise tahavad
(1)
Nimelt läkitasid Telegrami autorid Riigikantseleile põhjaliku selgitustaotluse, kus uurisid koroonaviiruse kohta käivate uuringute tausta. Vastused, mis ametkonnast tagasi saadeti, on aga nüüd läinud valejärelduste tõttu kulutulena lendu.
Nimelt on riigiesindajate vastustele lisatud kommentaarid, mis sisaldavad ohtralt valeväiteid, nagu me allolevalt tõendame. Võtame ükshaaval ette küsimused ja järeldused näitamaks, kuidas ühest infost sünnib ebaadekvaatsete tõlgendustega eksitav või suisa vale sisu.
Olgu lisaks öeldud, et portaal esitleb vastuste saamist erakordse võiduna riigi üle. Vastavalt avaliku teabe seadusele kehtib riigisektoril kohustus infot välja anda, olgu selle küsijaks Delfi, Telegram või tädi Maali. Seadusel on siiski palju puudujääke, nagu sellele on Eesti Ekspress varasemalt tähelepanu juhtinud. Juhul kui avaliku teabe seadust ei täideta, tuleks pöörduda andmekaitseinspektsiooni.
Delfi käsutuses on ka Telegrami esindajate selgitustaotlus Riigikantseleile, mille vastuseid nüüd valeinfo levikuks ära kasutatakse. Telegram andis hiljuti kantselei ka kohtusse, pahandades, et kantseleil pole seaduslikku alust väljaannet valitsuse pressikonverentsile mitte lubada.
Nüüd on igaljuhul Riigikantselei täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi ja edastanud Telegrami meditsiini- ja koroonapandeemiat käsitlevad küsimused sotsiaalministeeriumisse, kus töötavad nende teemadega igapäevaselt hõivatud ametnikud.
Dokumendist nähtub, et sotsiaalministeeriumis tegeleti küsimustele vastamisega paar kuud, mitte neli kuud, nagu Telegrami autorid seda väidavad. Selgitustaotlusele võib seaduse järgi ametkond vastata kuni kaks kuud. Kuigi ajavahemik on pikk, siis sellesse vahemikku sotsiaalministeerium siiski mahub. Telegramile saadeti vastused tagasi augusti keskel.
Eksitav järeldus. Kõik on lugeja silmades. Riigi esindaja ütleb üsna üheselt, et viirus ei levinud Eestis enne 26. veebruari, kui Tallinnas Iraanist pärit mehel viirus tuvastati. Lisaks toob sotsiaalministeerium oma vastuses välja, et proove hakati Eestis võtma juba 5. veebruaril, kuid kõik olid negatiivsed kuni veebruari lõpuni. Juba veebruari alguses nenditi, et riigil on valmisolek koroonat diagnoosida, kuid pandeemia ohtu veel ei tajutud, sest mingisugust levikut Eestis ei olnud.
Eriolukorra tipp oli aprilli keskel, kui haiglas oli üle 150 inimese. Sel perioodil haigestus päevas koroonasse 20-30 inimest, haigestumise tipp jääb varasemasse perioodi. Peaminister pidas testimise tipuks 2. aprilli, kui testiti 2506 viiruseproovi. Teadaolevalt pole seda tippu veel ületatud, kuigi 1. septembril anti teada, et analüüsiti 2235 testi - paarsada vähem kui eriolukorra tipus. Viirus ei saanud Eestis varem "vabalt" levida.
Vale järeldus. Kuidas sai viirus Eestis levida "varasematel aastatel", kui selle esmajuhtum registreeriti Wuhanis 30. detsembril? Meditsiiniteadus ei saa uurida asju, mida olemas pole. Tõsi, on väidetud, et Hiina püüdis COVID-19 levikut maha vaikida ning oleks pidanud selles varem WHO-d teavitama. Hiina ajalehed on kirjutanud riiklikele dokumentidele toetudes, et esimene COVID-19 diagnoos pandi Wuhanis 17. novembril. Eestis puuduvad igasugused andmed koroonaviiruse leviku kohta, sest see haigus lihtsalt ei levinudki.
Vale järeldus. Esmalt selgituseks - ekstrapoleerimine on senikogutud statistiliste andmete põhjal tulevikuennustuste tegemine.
Eestis alustas Teadusagentuur muuhulgas asümptomaatiliste nakatanute uurimisega augusti lõpus. Uuring kestab 18 kuud, mistõttu läheb esimeste eesti-kesksete tulemuste ilmnemiseni veel aega.
Sotsiaalministeeriumi vastuses toetutakse Euroopa Nakkuskeskuse materjalidele, mille kohta Telegramis kirjutatakse, et tegemist pole tõendava materjaliga. Lingist üksinda tõepoolest ei piisa, kuid avades viitefaili, on leitavad ka teaduslikud uuringud, mis tõendavad, et asümptomaatilised nakatanud kannavad viirust edasi. Just see ongi teinud COVID-19 sellise mastaabiga pandeemia.
Siin on sotsiaalministeeriumi viidatud materjalid Telegrami jaoks eraldi välja toodud:
Telegram nõuab katset, et näidata, kuidas viirus levib inimeselt inimesele ka Eestis. Koroonakolle on oma olemuselt viiruse levimine inimeselt inimesele - Nõmme Kalju jalkameeskonnas on koroonahaiged seitse inimest, kes omavahel kokku puutunud; Ülemiste City's pidutsesid koos inimesed, kellest viis sai koroona; juunis oli kolle Lool asuvas ettevõttes, kus külg-külje kõrval inimesed usinalt töötasid. Riigil on küllalt asitõendeid, et "viirus kandub üle inimeselt inimesele".
Eksitav järeldus. Iga soovija võib riiklikest andmetest vaadata ka negatiivsete testide arvu. Terviseameti infost nähtub, et neid on Eestis antud 151 771, positiivseid teste on olnud 2441, kokku esmaseid teste võetud 154 212.
Püüdsime leida infot väljatoodud võimaliku eksimis-koefitsendi 1,8% osas, kuid selle kohta materjali ei leidnud. Tõsi, ka PCR-test võib anda valenegatiivseid tulemusi, aga valepositiivseid mitte. Valenegatiivsete tulemuste hulk võib ulatuda kuni 4%. Sellele juhib tähelepanu ka Terviseamet. Kuna aga postiivsed testid on õiged, siis polegi muud võimalust, kui anda teada igapäevaselt positiivsete testide arvust. Negatiivse testi andnud inimene, kellel nakatumisnähud kestavad peaks andma kordustesti.
Eksitav järeldus. Tõepoolest intensiivravi vajavad patsiendid COVID-19 leviku tõttu täna Eestis puuduvad. Siiski on 04.09 seisuga haiglaravi Eestis vajanud 410 inimest. Pandeemia mõiste aga ei hõlma vaid intensiivravi vajavate patsientide arvu. Üleilmne pandeemia kuulutati välja 11. märtsil, tuues välja, et viirus on omandanud pandeemia mõõtmed oma rahvusvahelise leviku tõttu. Seejuures toodi välja, et kahes esimeses koldes on epideemia juba langustrendis. Tol hetkel oli surmajuhtumeid 4291. Täna on 873 398.
WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus sõnas juba siis, et pandeemia on sõna, mida ei saa kasutada kergekäeliselt. "See on sõna, mille väärkasutamisel võib see põhjustada hirmu või väärmõistmist, et oht on läbi, tuues endaga kaasa ebavajalike kannatusi ning surma." Järeldus, et pandeemiat pole olemas, sest hetkel Eestis keegi intensiivravi ei vaja, kuulub sellise väärmõistmise hulka.
Eksitav järeldus. Pandeemia (nagu eelmises punktis selgitasime) on ülemaailmse levikuga. Seega tõepoolest, ainult ühes riigis, näiteks Eestis, pandeemiat pole olnud. Sellest lähtus ka vabariigi valitsus eriolukorra väljakuulutamisel, et jälgida viiruse levikut eestisiseselt. Kuna haigused riigipiire ei tunne, kirjeldataksegi Eestit pandeemia osana. Viroloog Irja Lutsar on nimetanud Eestis toimuvat koroonaepideemiaks, tänaseks Terviseametist lahkunud spetsialist Martin Kadai on nimetanud kevadel toimunut koroonapuhanguks.
Vale järeldus. Siin on uudis, mida soovitatakse Delfil parandada. Viidatud dokumendist tegelikult selgub, et koroonaviirus hävib 60-90kraadises vees (mitte õhus). Siiski on WHO viidanud, et koroonaviiruse SARS-CoV2 osakesed võivad hävida ligi 60-kraadises õhus. Inimkeha temperatuur saunas aga nii kõrgele ei tõuse. Saunas koos koroonahaigega kümmeldes koroonaviirus siiski levib. Seetõttu on näiteks Suurbritannias otsustatud basseinid küll avada, aga saunad jätta suletuks. Eesti veekeskustes on küll saunakompleksid lahti. Jääme enda esialgse väite juurde - saunas käimine ei tapa koroonaviirust.
Vale järeldus. Olgu öeldud, et see vastus põhjustas ka meis esialgu hämmeldus. Nimelt on Tervise Arengu Instituudi kõnealusesse surmapõhjuste registrisse märgitud 63 koroonasse surnut Terviseameti 64 koroonasurma asemel. Üks on puudu.
Pöördusime arupärimisega TAI poole, kust meile selgitati, et põhjus on statistilise info aeglases laekumises. TAI surmapõhjuste registri juht Gleb Denissov selgitas, et 64. inimene suri 24. augustil ning info pole veel registrisse jõudnud. "Surma algpõhjuse valimisel järgime WHO juhiseid Selgitame veel, et esimesel poolaastal oli ainult üks juht COVID-19 mainimisega surma põhjuse teatisel, mida ei valitud algpõhjuseks. Algpõhjuseks oli kaugele arenenud vähk," tõi ta välja.
Haiguslugude analüüs on plaanis - nagu nimigi ütleb - haiguslugude põhjal. Kedagi hauast välja kaevata selleks pole vaja. Täpselt seda ka sotsiaalministeeriumi esindaja selgitab: "Plaanis on haiguslugude põhjal kõigi nende surmajuhtude põhjalik analüüs." Kuidas sellest surnute üleskaevamiseni jõuti, jääb arusaamatuks. Ja lahanguid pole samuti vajalik COVID-19 surnute peal läbi viia.
Nimelt näeb surma põhjustamise tuvastamise seaduse paragrahv 14 ette hulga põhjuseid, millal tuleb surnut lahata. Näiteks siis kui ebaselge on surmapõhjus, sureb vastusündinu või rase. Tõsi, lahanguid tehakse ka ägedate nakkushaiguslike haiguste korral, kui lähedased lahangut nõuavad.
Vale järeldus. Nagu eelpool viidatud, siis pole Eestis koroonasse surnuid inimesi lahatud, sest nende lähedased pole seda palunud. Mitte sellepärast, et Eesti püüaks mingit varjatud tõde peita.
Viidatud Saksamaa arsti, Klaus Püscheli väidet oleme varasemalt juba faktikontrollinud. Ka oma esindajate sõnul pole ta mitte kunagi öelnud, et mitte keegi pole COVID-19 surnud, vaid teda on valesti tsiteeritud. Oma lahangutes viitas ta sellele, et COVID-19 surmade puhul on väga tähtsal kohal kaasuvad haigused ning vanadus.
Aga ka mujal Euroopas on koroonasse surnute peal lahanguid tehtud. Näites Itaalias ilmnes lahangujärgselt COVID-i kopsukahjustuste ulatus, New Yorgis Mount Sinai haiglas tehtud lahangute põhjal tuuakse välja, et kehades on vähe põletikunäitajaid, kuid kopsukoe sisse ning mõnel juhul ka ajju on tekkinud verekotikesed.
Vale järeldus ja väide. Kary Mullis on biokeemik, kes sai PCR testi leiutamise eest 1993. aastal Nobeli preemia. Tema PCR testi käigus otsitakse testmaterjalist viiruse DNA-d. Väide, nagu Mullis oleks midagi sellist öelnud, et see nakkusviirustel ei töötaks, on ümber lükatud. Samuti on tõendatud, et kuigi test võib valel kasutamisel näidata valenegatiivseid tulemusi, siis nakkusosakeste leidmisega saab see siiski hakkama.
Segane. Siin jääb arusaamatuks, mida küsiti. Aga järeldus samuti valeväiteid ei esita.
Valed järeldused. Kopsupõletik ei ole bakterite ja viiruste koosmõjul tekkinud, vaid on seotud kas bakterite või viirustega. 13 juhul ei toodud välja kopsupõletiku klassikalist haiguspilti (milline on klassikaline kopsupõletiku haiguspilt ning kust autorid järeldavad, et see surnutel selline oli?). Kopsupõletikuga kaasnevad 16 erinevat viirust võtsid autorid suure tõenäosusega Vikipeediast, kuid need ei tee vahet viiruste alatüüpide vahel, mida on olemuselt ka COVID-19. Viimaks, koroonahaigetele pole teadaolevat palliatiivravi kohti eraldatud, need on mõeldud inimestele, kellel on surmaga lõppev diagnoos, näiteks kaugele arenenud vähk. COVID-19 pole oma olemuselt selline haigus.
Eksitav järeldus. WHO pole oma hinnangut muutnud. Püüdes leida, millele järelduses toetutakse, leidsime selle WHO juhi sõnavõtu märtsi algusest, kus ta toob välja, et COVIDisse on surnud 3,4% diagnoosi saanud inimestest. Augusti alguses andis WHO teada, et haigusesse suremus jääb 0,1-25% vahele, vastavalt riigile ning eagrupile. Eestis on suremus 2,8% ehk esialgsele hinnangule piisavalt lähedal.
Eksitav mõlemal poolel. Vastavalt eelnevalt viidatud WHO juhisele arvutatakse letaalsust (CFR) surmajuhtude arv jagatuna kõikide positiivsete testidega korrutatud sajaga. Kes lihtsamalt soovib, tuletagu meelde põhikoolist risttehe.
24. augusti seisuga on koroonaviiruse suremus 2,8%, tänaseks on haigusjuhtumeid tulnud juurde, kuid surmasid mitte ning see on 2,6%.
Vale järeldus. Kirjutasime sel nädalal, et gripiviiruse ja koroonaviiruse surmad pole omavahel võrreldavad, sest esimese puhul arvestatakse suremuse arvutamiseks ka mittelaboratoorselt kinnitatud juhtumeid. Koroonaviiruse puhul seda ei tehta. Siiski seda, et koroonaviirus on gripist ohtlikum selgitab ainuüksi numbrite kõrvutamine: grippi haigestus üle-eelmisel hooajal umbes 50 000 inimest, suri 57. COVID-19 on saanud "kõigest" 2456, aga surnud on 64.
Oleme aga nõus, et surmade ja letaalsuse statistikas peaks avalik kommunikatsioon olema arusaadavam, et selliseid väärarusaami ei saaks kujuneda.
Nii ja naa. Riik on püüdnud kriisi ajal lisatähelepanu vaimsele tervisele juhtida ning riigijuhid on teadlikud, et kriisiga kaasnevad majanduslikud ja eraelulised probleemid võivad muresid põhjustada. Riigi tähelepanu puudustele on samuti juhitud. Järeldus on provotseeriv, sest kuigi riik saab teha rohkem, siis viimane vastutus elude ees on kuskil mujal.
Lisame siia täpsemad andmed: 2020. aastal on seni enesetapu sooritanud 91 inimest, mullu kokku 194, 2018. aastal 196 (1; 2).
Aitame kaasa vastusteni jõudmisel. Siin on Eesti Teadusagentuuri teade vaimse tervise uuringu teade, siit leiab ETAG-i piirangutega seotud mõjuuuringu teate. Lingid selgitustaotluses töötasid.
Vale järeldus. WHO pandeemia häiretasemed ei võimalda talvist grippi pandeemiaks nimetada, sest gripi vastu on olemas vaktsiin. Nimelt on pandeemia kriteeriumiks see, kui inimkonnal puudub leviva haiguse vastu immuunsus. Ka organisatsioon ise on kommenteerinud, et vandenõudele hoogu andev järeldus tulenes kehvasti kommunikeeritud muudatusest. 2009. aastal enne seagripipandeemiat muudeti pandeemia määratlus, et pandeemia on mitmete epideemiate üheaegne toimumine, kus on hulgaliselt haigestumisi ning suremusi sellega, et pandeemia on uue viiruse levik, mille vastu inimkonnal puudub immuunsus.
Eksitav järeldus. Küsitakse asjasse mittepuutuvaid küsimusi, esitades valeväiteid nagu oleks koroona "globaalne valehäire". Vaielda võib meetmete üle, aga mitte selle üle, kas häire on vajalik, sest koroona kui haigus, mille vastu immuunsus ka eestlastel puudub, levib senini.
Eksitav järeldus. Siit on leitavad hädaolukora lahendamise plaanid valdkonnapõhiselt, millest nähtub, et neist mitmed pole tervisega kaugeltki seotud. Eesti pole "lockdownis" olnudki, täielikku liikumiskeeldu Eestis ei kehtestatud.
Väide puudub. WHO-sse kuuluvad kõik need riigid, mis ka ÜRO-sse, erandiks on vaid Lichtenstein. WHO eesmärk on riikidevahelist meditsiinilist kompetentsi vahendada ning jagada ja hoolitseda rahvusvahelise tervishoiu eest kaasates maailmatipp teadlasi ja eksperte.
Vale järeldus. Event 201 ja kõik muu, mis on seotud Bil Gatesiga kuulub koroonaga seotud vandenõude kullavaramusse. See oli pandeemia läbimängimise töötuba, mis leidis ased 18. oktoobril New Yorgis. 130 meditsiinieksperti ja meditsiinivaldkonna esindajad era- ning riigisektorist mängisid läbi olukorra, kus maailmas levib pidurdamatu koroonaviiruse pandeemia. Paar kuud hiljem see juhtuski, kui levima hakkas senitundmatu SARS-CoV2 viirus.
Teooriale, et just seal pandigi viirus levima pole mittemingisugust alust, nagu oleme juba varasemalt kirjutanud. Üritust korraldanud John Hopkinsi keskus andis teada, et kokkulangevus on juhuslik ning selliseid läbimängimisi on korraldatud juba aastast 2001.
Ka Eestis on Terviseamet erinevate stsenaariumitega mänginud. Näiteks 2019. aastal arutati, mis saaks ulatusliku mürgistuse korral, kuid see ei tähenda, et mürgistuslainet järgnenud oleks.
Lisaks kõigele muule on selle vandenõu levitame juba argumendina auklik - kui koroonaeitajad asuvad väitma, et Event 201 oli koroonapandeemia lättekohaks, siis on see ju koroonaviiruse ohtudest arusaamine ning enam viirust ei eitata.
Ülejäänud küsimused Event 201 kohta jätame üle vaatamata. Sotsiaalministeerium vastab, et neil puudub teadmine selle ürituse toimumisest.
Eksitav järeldus. Eesti juhtivad isikud ei pea end kurssi viima WHO-d ümbritsevate vandenõudega, vaid teaduspõhise informatsiooniga, mis sealt tuleb. Välisministeerium on kinnitanud, et vajadusel saab Eesti muuhulgas ka WHO-st välja astuda, kui selleks peaks vajadus tekkima. Hetkel seda aga ei ole. Väljaastumise võimalust on tõestanud USA otsus ühendusest lahkuda. Tasub rõhutada, et USA otsus välja astuda tulenes USA riigipea hinnangul liiga vähestest koroonameetmetest.
Eksitav järeldus. On uuritud 2009. aasta seagripi pandeemiaga kaasnenud vandenõude levikut ning selle põhjuseid. Järeldatud on, et inimestes põhjustas hirmu usaldamatus kohamakate ja läbipaistmatute riiklike instiutsioonide suhtes. WHO osas tegi inimesi murelikuks hirm selle eest, et organisatsioon saab otsustada nende keha ja tervise üle näiteks sundvaktsineerimistega. Midagi sellist H1N1 pandeemia kaasa ei toonud. Eesti on juba öelnud, et ka koroonavaktsiin ei saa olema kohustuslik. Vandenõulistele teooriatele vastupidiselt, on suured ravimitootjad juba avaldanud poliitisele vaktsiinivõidujooksule vastupanu, rõhutades põhjalikult läbiviidud katsefaaside olulisust.
Kokkuvõtteks
Koroonaegne valeinfo levik nõrgestab meie tervishoiusüsteemi tervikuna. Valeinfo levik algab tihti eksitava arvamuse esitamisena info pähe, mis siis korduva jagamise ja tarbimise kaudu leiab tee hulga mõjutavate inimesteni. Seda käesolev faktikontroll näitabki. Koroona valeinfo levik on jõudnud laiemate hulkadeni kui vaid üksikud vandenõulembelised huvigrupid, näiteks kõnealune postitus on leidnud heakskiitu 11 tuhande eestlase seas. Kahtlustäratavate infokildudega kokkupuutumisel tasub nende kohta uurida lisa rohkem kui ühest allikast. Kontrollitud artikkel koosneb ühepoolsest eksitavast sisust, mille kohta puuduvad allikad ning mis on suures osas ümber lükatud.
