RAAMATUBLOGI: Kõik on nii, nagu Lochdubhis ikka – surrakse, elatakse, armastatakse...
Šoti mägismaal elatakse tavapärast elu. Kohalikud hoiavad kenasti kokku ega salli võõraid, eriti siis, kui nood on ülbed või ninakad. Lochdubhi laiskpolitseinik Hamish Macbeth hoidub tööst võimalusel kõrvale ega ole endale ikka elukaaslast leidnud, tema ülemused nöögivad või üritavad teda edutada ehk siis igatpidi jama värk.
Kui piirkonda saabub kunstitudeng Morag, kes arvab endast tohutult palju ja vastukaaluks kohalikest mitte kui midagi, siis on selge, et tekib probleeme. Eriti veel pärast seda, kui Morag annab teada, et teda on uimastatud ja vägistatud ning tema visandivihik on kadunud. Macbeth tahaks ühest küljest neiu kuradile saata, kuid samas ei saa asja nõnda jätta.
Paraku lähevad asjad veelgi hullemaks – Morag mõrvatakse, Macbeth mässib end armuromaani ja tal läheb ülemustega taas ütlemiseks... Ühesõnaga: kõik on nii, nagu Lochdubhis ikka.
