RAAMATUBLOGI: Agatha Christie suurim probleem: ta kirjutab liiga geniaalselt
Krimikirjandusel ei saa olla tüvitekstimat tüviteksti kui Agatha Christie esimene romaan „Saladuslik juhtum Stylesis”. Sealt algas krimileedi teekond kirjanduse absoluutsesse tippu, kuhu on küündinud vaid William Shakespeare – mõlemad on müünud umbes neli miljardit raamatut.
Räägitakse, et kirjanik kirjutab seetõttu, et kirjutamata ta ei saa. Sestap on ehk pisut ülepaisutatud lugu, kuidas Christie lõi oma esimese romaani kihlveo peale õe Madge’iga, kes ei uskunud, et Agatha suudab kirjutada krimkat, millest lugeja ei suuda mõrvarit tuvastada. Ette kaotatud kihlvedu – kui maailmas leidub kirjanik, kes suudab patuse(d) õilsate inimeste sekka ära peita, siis on see just Christie.
Kusjuures mõrvari edukas peitmine oli just see, mida kriitikud Christie esikromaani puhul ära märkisid. „Loo ainus probleem: see on kirjutatud liiga geniaalselt,” kirjutas ajaleht The Times lühikeses arvustuses.
Mõni päev hiljem tõrjus The Timesi eraldiseisev nädalavahetuse väljaanne The Sunday Times süüdistusi: „Me ei leidnud, et süüdlase äraarvamine olnuks väga keeruline, kuid pidime tunnistama, et romaan – saati kirjaniku esimene – oli hästi kirjutanud ja loogiline, sest kurjategija selgus detuktrioonimeetodi tulemusena.”
„Saladuslik juhtum Stylesis” toob publiku ette erakordse belglase Hercule Poirot’, kellest saab ehk kuulsaim detektiiv maailmas. Ideele luua Poirot’ tuli Christie, töötades esimese ilmasõja ajal haiglaõena ja ravides haavatud Belgia sõdureid. Teised tegelaskujud, kes kulgevad raamatsut raamatusse – loo jutustaja leitnand Hastingsi ja inspektor Jappi – olla Christie leidnud trammis sõites.
Kummalisel kombel kulutas Christie palju energiat, et leida raamatule kirjastaja. Lõpuks soostus The Bodley Head's raamatu välja andma, kui Christie viib sisse parandused. Krimileedi muutiski eelviimases peatükis pisut teksti. „Saladuslik juhtum Stylesis” ilmus esimest korda lettidele USA-s 1920. aasta oktoobris ja selle hind oli kaks dollarit, britid said raamatut soetada järgmise aasta jaanuaris.
Võiks arvata, et Christie esikromaani on Eestis välja antud kordi ja kordi, kuid tühjagi. Esmalt ilmus see 1937. aastal kirjastuselt Loodus, seejärel sarjas „Mirabilia” koos Christie viimase romaaniga „Eesriie” ja nüüd taas.
Mis „Saladuslik juhtum Stylesis” stoorisse puutub, siis on see ehtne Christie – tüvitekst, nagu öeldud. Seltskond koguneb mõisa, keegi mõrvatakse, täpsemalt mürgitatakse (Christiele meeldis kõige enam, et raamatut arvustas ka farmatseutide ajakiri, kusjuures positiivselt), kahtlusaluseid on palju, kohale saabub Poirot, uurib siit ja kuulab sealt, eksib ja kirub end, kuid lõpuks saab viimase pusletüki paika ning kutsub kõik raamatukokku...
