Jutte ringleb mitmesuguseid, neist kõige kõnekam näide sellest, kuidas arsti juures käinud naisel, kellele COVID-i testi ei tehtud, seisis digiloos hiljem COVID positiivne tulemus.

Teine versioon räägib sellest, kuidas COVID-test oli esmalt positiivne, kordustest aga negatiivne.

Hirmujutt vahendab, kuidas kellelegi on antud positiivne test, kuid hiljem on selgunud, et proov on sassi läinud.

Kas see tõesti on võimalik?

Pöördusime mitmete inimeste poole, kes neid kommentaare sotsiaalmeediasse jätnud olid. Kuna tihti olid need lood juhtunud kellegi tuttava tuttavaga, siis palusime võimalusel infot tuttava kohta, et lähemalt uurida. Olime valmis helistama läbi arste ja haiglaid, kust need segadusttekitavad valeproovid välja on tulnud. Kuid mitte ükski inimene, kelle poole Delfi pöördus, ei jaganud lisaselgitusi.

Niisiis pöördusime Terviseameti poole - kas tõepoolest on võimalik saada valepositiivne testtulemus ja kas seda on Eestis ette tulnud?

Vastus on võib-olla. "Valepositiivne on teoreetiliselt võimalik kui test annab mittespetsiifilise ristreaktsiooni, näiteks samaaegselt mõne muu koroonaviiruse esinemisel [...] Kõik, ka nõrgalt, positiivsed juhud testitakse korduvalt üle ning ebaselgetel juhtudel soovitatakse kordusuuringut. Selline praktika minimaliseerib valepositiivsete tulemuste võimaluse," edastas ameti esindaja. Seega neil juhtudel, kui laboril jääb kahtlus inimese diagnoosi osas - nagu näiteks teises juhtumis - võib tõele vastata, kuid siis oli naisel mõni teine koroonaviirus.

Kuna COVID-19 püsib ninaneelus umbes nädala, siis on väljastpoolt Eestit avalikuks tulnud lugusid, kus esimene test on positiivne ja teine negatiivne.

Meil on ka teada, et perearstid võivad märkida inimese koroonapositiivseks tõepoolest ilma testita. Seda saab teha juhul, kui inimene on olnud kontaktis COVID-19 positiivse isikuga ning tal tekivad samuti mõne aja möödudes sümptomid. Nii pannakse ka gripidiagnoose.

SARS-CoV2 pole ainus koroonaviirus, mis inimestel võib olla. Kokku on koroonaviiruseid seitse, mis inimeste seas võivad levida. Need on 229E alfa-koroonaviirus (tekitab nohu), NL63 alfa-koroonaviirus (põhjustab hingamisraskuseid ning bronhiidilaadset sümptomaatikat), OC43 beeta-koroonaviirus (külmetushaigus, palavik ja väsimus), HKU1 beeta-koroonaviirus (kopsupõletik). Esimesed kaks on laialt levinud. Lisaks on veel Lähis-Ida koroonaviirus ning esimene SARS-tüvi, mis põhjustas SARS epideemia aastatel 2002-2004.

Otsus: me ei leidnud tõendeid, et kirjeldatud juhtumid aset leidnud oleks. See aga ei tähenda, et valepositiivne test võimatu oleks. Siiski väide, et positiivseid tulemusi jagatakse suvaliselt, ei vasta tõele.

Millal võib esineda valenegatiivne tulemus?
Valenegatiivne tulemus võib tuleneda testi madalast analüütilisest tundlikusest – sellisel juhul viirus esineb proovis aga test ei tuvasta seda. Kasutatavad RNA testid on kõrge analüütilise tundlikkusega ja valenegatiivsus on pigem probleemiks antigeeni kiirtestide korral, mis on oluliselt madalama tundlikkusega. Reeglina on haiguse algstaadiumis viiruse sisaldus ninaneelus väga kõrge, nii et selle tuvastmine väga tõenäoline. Oleme katseliselt lahjendanud proovimaterjali miljon korda ning viirus on ikka veel tuvastatav.




Olulisem põhjus miks test võib anda negatiivse tulemuse juhul kui haigus siiski esineb, on see, et proov võeti valel ajal. COVID-19 haiguse puhul on viiruse hulk ninaneelus suurim paar päeva enne ja pärast kliinilisi sümptomeid. Kui haigus hakkab taanduma, siis umbes pooltel patsientidel enam ninaneelus viirust pole. Testi analüütiline tundlikkus võib olla väga hea aga haigust ei saa tuvastada, sest viirus on juba organismist kadunud.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid