Katrin Bats: iga toiduga tegelev ettevõte võiks ausalt öelda, kui palju toidukraami maha kannab

Inimloomusel on kehv komme millegi alustamist edasi lükata. Homme hakkan tervislikuks! Järgmisest kuust hakkan säästma! Hakkan annetama hiljem, siis kui kõik muu on kontrolli all! Ei kuule just sageli kedagi ütlemas, et nüüd ja kohe muudan oma käitumist või teen mõne olulise muudatuse.

Ega seda tegelikult saagi pahaks panna. Tasa ja targu tegutsedes ongi rohkem aega läbi mõelda, mida muutused endaga kaasa toovad ning kuidas neid kõige valutumalt ellu viia. Paraku on sellisel „homme“, „järgmine kuu“ ja „hiljem“ lubadustel kombeks sageli ka mugavalt ununeda.

Tõstatan küsimuse – millal peaks hakkama mõtlema, et tootmises, toiduäris või -poes paratamatult üle jääv toit ei lõpetaks prügikastis?

Ka mulle pole võõras varasem leige huvi oma kolleegide poolt: milleks meile see lisapingutus.