Eesti motivatsioonikoolitaja kogub fänne koroona kohta valeinfot levitades
"Sellel lehel tutvustan erinevaid võimalusi kuidas parandada enda ja/või oma lähedaste elukvaliteeti. Inimsuhted ja käitumine on minu kirg! [...] Ma olen Koomik!" tutvustab mees end ise 2017. aastal loodud Facebooki lehel. Aastatega on lehele kogunenud ligi 29 000 fänni, neist enamus koroonapandeemia tuules.
Nimelt on lehe Facebooki populaarsus kasvanud alates märtsist 55 protsenti, suurim hüpe ongi toimunud septembris, ta sai juurde üle kahe tuhande uue fänni.
Muidu on tema videosisu peamiselt seotud tunde- ja eraeluga, rõhutades läbivalt ja alati vastastikuse mõistmise ja kuulamise olulisust, käies hiljuti ka televisioonis nendel teemadel rääkimas. Koroonaviirus näib olevat aga vastastikuse kuulamise osas erand.
Nimelt on mees suvest alates levitanud oma Facebooki lehel satiirihõngulisi postitusi, heites nalja nende üle, kes koroonaviirust pelgavad ning peavad erinevaid piiranguid vajalikeks.
Aga nalja võib ju ikka teha? 22. septembril avaldas Koval video, milles mees esitab faktidena ohtralt valeväiteid, mida siinkohal siiski kontrollime.
Enne seda tasub nentida, et nädalapäevad varem, 14. septembril, on postitanud ta Facebooki video "Miks on viimasel ajal tekkinud nii palju vandenõuteoreetikuid?".
Pika jutu lõpuks jõuab Koval punkti nentides, et inimesed ründavad infot, mis nende teadmistega vastuollu läheb. Seejärel teatab ta, et kõik inimesed, kes veel usuvad teaduslikku infot on "lambad, kes järgnedes karjale, lõpetavad tapamajas". Sellega vähendab ta taaskord omaenda argumendi paikapidavust, rünnates neid, kes riikliku infot COVID-19 kohta toetavad.
Andsime ka Kovalile võimaluse selgitada eksitavate faktiväidete tausta ja allikaid. Lisaks palusime tal kommenteerida, miks ta oma kümnete tuhandete fännide hulgas päriselt koroonaviirust pelgavaid inimesi "lammasteks" peab. Esialgu ta kommentaarist keeldus, kuid artikli avaldamise järel vastas.
"Ütlen lambad nende kohta, kes on lasknud endale pahaaimamatult ajuloputuse teha selle viiruse tõttu. [...] Pidevalt näidatakse mingeid numbreid nakatanute arvuga, nagu need sümboliseeriks surmasid. Pidevalt kasutatakse teadlikult sõnu "ohtlik", "surm", "ettevaatus."
Sellele, kust tema info pärineb, ta ei vastanud.
Kovali populaarsuse kasv on aga osa laiemast trendist. Oleme juba varem kirjutanud, et vaktsiinivastaste kogukond on märkimisväärselt Facebookis COVID-19 tõttu kasvanud, lisaks on tekkinud juurde Anonymousi-liikumisele sarnanevaid gruppe, mis "süvariiki" Facebookis paljastada püüavad. Sel nädalal kajastas Eesti Päevaleht, kuidas eriolukord on inimeste tervisele halvasti mõjunud, koondumine gruppidesse on osa toimetulekumehhanismist. Need grupid on aga Facebookis asunud aktiivselt valesid levitama.
Faktikontroll
Mida videos väidetakse?
Mees sai väidetavalt blokeeringu "Koroonaviiruse" Facebooki grupist. Kõnealune grupp on eestikeelses sotsiaalmeediaruumis kõige suurem teaduspõhist informatsiooni edastav arutelukoht CoV-SARS-2 viiruse kohta. Kõnealune video on jõudnud üle 202 tuhande eestikeelse Facebooki kasutajani.
Kuueminutilises videos väidab mees järgmist:
- "Seal" (peab silmas muid riike kui Eestit) peavad lapsed kehalise kasvatuse tunnis maski kandma, pered ei tohi kohtuda. Austraalias on inimesed üldse inimõigustest ilma jäänud.
- Valgevene diktaator Lukašenkale pakus IMF altkäemaksu, et ta võtaks vastu rangemad meetmed ning teeks Valgevenest politseiriigi
- Keskpank saab nii kontrolli meie üle, see on Keskpanga viirus
- Inimesed tesitakse vägisi positiivseks
Kuidas on asi päriselt?
Inimõigused Austraalias
Väide, nagu peaks kuskil riigis X kandma lapsed kehalises kasvatuses maski, on koroonaeitajate arsenalis üks levinumaid. Veel nädala eest levitati eestikeelses sotsiaalmeedias venekeelset artiklit, nagu oleks Saksamaal lapsed surnud, sest nad ei saanud kohustuslikkude maskide tõttu hingata.
Saksamaal ei ole maskide tõttu surnud mitte keegi, selle lükkas ümber Alam-Frangimaa politsei. Hiina juhtumid on senini segased - nimelt surid sel kevadel Hiinas kaks last, mõlemad kehalise kasvatuse tunnis, kus toona sunniti tõepoolest õpilasi maski kandma. Laste surmapõhjuseks märgiti südamerike, kuid kuna perekonnad keeldusid lahkamisest, siis pole senini lõplikult selge, miks lapsed keset kehalise kasvatuse tundi kokku kukkusid.
Seega vastab igati tõele, et sportimine maskiga ei ole hea mõte. Siin on üks faktikontrollija võtnud ette katse, milles on vehklemisvarustuses jooksnud kolm minutit kiirusel 10km/h. Kui mere kõrgusel on hapnikusisaldus õhus umbes 21%, siis joostes vehklemismaskiga vähenes see 19,5% juurde. Lisades vehklemismaski alla ka veel näomaski kukkus hapnikusisaldus 17%. Lühiajaliselt see tervet inimest ei mõjuta, kuid pikaajaliselt võib olla eluohtlik.
Ka WHO seisukoht on, et mängivad-sportivad ja muidu lapseasju ajavad poisid-tüdrukud ei tohiks maske kanda, et see nende hingamist ei takistaks. Isegi kõige hirmsama näitena loetletud Austraalias ei pea lapsed maski kandma.
Siiski vastab tõele, et Austraalias maskikandmisega seotud kohustused palju karmimad kui Euroopas, Eestist rääkimata. Maski peavad kandma kodust lahkudes kõik täiskasvanud, kes lähevad oma koduterritooriumilt kaugemale ning kellel pole tervisest tingitud takistusi maskide kandmiseks. Viimasel juhul peaksid sellise terviseprobleemiga inimesed eelistama näovisiiri. See tähendab, et maski peab kandma ka tänaval - isegi ühe karmima maskipoliitikaga Euroopa riigis, Hispaanias, ei pea tänaval maski kandma, kui on võimalik hoida vahet.
Vastab ka tõele, et Austraalia on koroona käinud ümber karmimalt, kui muu maailm. Austraalia on olnud kahes eriolukorras, keelatud on olnud pulmade pidamine, reguleeritud on seda, mitu inimest endale külla kutsuda võib, kirikusse pole tohtinud minna, Melbournis kestab komandanditund veel kuni oktoobri lõpuni. Seega on meetmed olnud kindlasti ekstreemsemad kui Eestis, aga need on ka toiminud viiruse allasurumisel.
Austraaliale pole rahvusvahelistelt organisatsioonidelt teada antud, et nende koroonameetmed inimõigusi rikuksid. Austraalia riiklik inimõiguste keskus juhib enda kodulehel tähelepanu, et ka vähemused saaksid haigusega võidelda ning nende õigusi ei piirataks.
Valgevene ja IMF
Väidet, nagu oleks Valgevenele pakutud eriolukorra väljakuulutamiseks raha, oleme me juba kontrollinud ning leidnud, et see ei vasta tõele. Vastab tõele, et IMF tuli vahetult pärast pandeemia puhkemist välja abipaketiga, millest Lukašenka enda võim taotles esialgu 900 miljoni dollarilist toetust, kuid seda riigile ei antud. Sellele järgneski ebaseaduslikult tagasivalitud presidendi praalimine, kuidas IMF nõue oleks olnud "karmide piirangute, nagu Itaalias, sisseseadmine". "Õnneks" päästis president riigi - ei saanud majandusabi ning jäi ilma toetusmeetmetest kriisiga võitlemisel.
Jääb arusaamatuks, mis on see "Keskpank", mida mees videos silmas peab. Maailmapanga tööst Valgevenes oleme juba samuti kirjutanud - nimelt vastab tõele, et organisatsioon eraldas valgevenelastele 90 miljonit dollarit, et toetada kokkuvarisemise piirile sattunud tervishoiusüsteemi riigis ajal, mil selle riigijuhid viiruse tõsidust eitasid. Maailmapanga funktsioon on toetada arengumaid, et need aidata tehnoloogilisele ja tööstuslikule heaolujärjele. See baseerub lihtsale majandusloogikale ja talupojamõistusele - kaupleja on seda rikkam, mida rikkamad on riigid, kellega ta kaupleb. Viirused on sellel teel takistuseks.
Vägisi positiivsed testid
Kajastasime seda ringlema läinud väidet septembri lõpus. Ilmnes, et valepositiivne tulemus on võimalik juhul, kui test ristreageerib mõne teise koroonaviirusega, mis kehas on. Kuna kõik positiivse testi andnud inimesed testitakse üle korduvalt, siis kordustestidel selgub, kas inimene tõepoolest põeb SARS-CoV-2 viirust, või muud koroonaviiruse tüve.
Üks selline meediakünnise ületanud juhtum Eestis oli seotud Nõmme Kalju jalgpalliklubiga, kus kordustest andis mehele negatiivse tulemuse.
Seega, jah, valepositiivseid teste võib ette tulla - elust pärit näidetega. Mõjukamaid meditsiiniajakirju BMJ on hinnanud PCR-testide usaldusväärsust 95% juurde, seejuures 100 inimese kohta võib esineda 1 valepositiivne tulemus, aga 24 valenegatiivset. Viimane on veel ohtlikumgi, kui valepositiivse diagnoosi saamine - esimesel juhul kuluvad väiksemate inimeste, seejuures juba isolatsiooni määratud, inimeste närvid, teisel juhul võivad valenegatiivsed viirust vabalt edasi levitada.
Arstid seega vägisi koroonadiagnoose inimestele ei pane.
Otsus: videos esitatud väited on hooletud ning eksitavad. Kui Valgevene räägitu on suisa vale, siis võib mõista, miks kellegi tuttava-tuttava saadud valepositiivne test väärarusaamu tekitab. Seda peab aga selgelt kommunikeerima ning vandenõud asjas ei peitu.
