Mida on tänavune, kohati veriseks kiskunud, kampaania sotsiaalmeedias muutnud? Kuidas tajuvad kampaaniat ameeriklased ise? Sotsiaalmeediakanalid hakkasid presidendikandidaate vajadusel ka parandama ning suisa tsenseerima, mis mõju sellel olnud on?

Stuudios räägivad endine Eesti Päevalehe ajakirjanik ja USA korrespondent Lauri Tankler, kes täna RIA küberturvalisuse analüütikuna tegutseb ja Eesti Ekspressi külgedel välisteemasid avav ajakirjanik Indrek Lepik.

"See, et platvormid on hakanud valeinfot märgistama, pole seotud Donald Trumpiga, see on olnud suur ootus, et platvormid üldse midagigi teeks, et valed levida ei saaks. Pärast eelmisi valimisi tulid ju välja, et venelased levitasid trollivabriku kaudu Facebookis valeinfot mingitele konkreetsetele sihtrühmadele," sõnas Tankler. Ta rääkis, et jõulisem sekkumine platvormidelt endilt on taganud ehk läbipaistvamad reeglid või vähemalt on eemaldatud kahtlaseid võrgustikke või kontosid.

Ühe sellise asjana eemaldas Twitter (ja esialgu piiras ka Facebook) USA presidendikandiaat Joe Bideni poja Hunter Bidenit puudutavate materjalide levikut oma kanalis. Materjalid puudutasid väidetavad e-kirjavahetus Ukraina energiaettevõttega Burisma, milles väidetavalt organiseeriti Bideni ja ettevõtte esindajate kohtumine. Biden ise on nimetanud seda "mustamiskampaaniaks".

Valijad on aga lõhestanud mitte niivõrd küsimus nende väidetavate e-kirja sisu üle, vaid küsimus sellest, kas Twitter tegi õigesti, kui ta piiras New York Posti algartikli levikut. Tankler tuletas siinkohal meelde Podesta e-kirju eelmistel valimistel, mille mõju tagantjärgi on teadmata olnud.

Lisaks räägiti sellest, kas järgmised valimised - ükskõik kumb valimistel presidendiks valitakse - tulevad uuesti tsiviliseeritumad ning sisulisemad, arvasid mõlemad stuudiokülalised, et pigem mitte. "Elu läheb aina binaarsemaks. Nende vastanduste kaudu saavad valijad oma probleemid kokku võtta."

Kuula täpsemalt analüütilisest saatest.