Jaak Madison räägib, kuidas Trump paistis valimisõhtul eduseisus olevat ning kuidas vabariiklased juba võiduks valmistusid, ent kuidas seejärel valimisjaoskonnad Georgias ja Pennsylvanias “kõigi üllatuseks” õhtul kell 11-12 kinni pandi. See väide on vale, nagu kirjutab Politifact. Georgia suurlinna Atlanta ühes jaoskonnas tekkis veeavarii, ent terves osariigis häälte ülelugemist ei peatatud, mujal ei tehtud seda üldse. Vale 1.

“Ma ei ole küll mingi vandenõuteoreetik, aga…” ütleb Jaak Madison enne järgmise vandenõuteooria juurde minemist. “Mitte kusagil ei näe sa Joe Bideni kampaaniaüritusi, kus on 10-20 tuhat inimest.” Väide vastab tõele sellepärast, et Trumpi kampaania eiras Trumpi administratsiooni kehtestatud soovitusi rahvarohkete sündmuste korraldamisel. Stanfordi ülikooli teadlaste hinnangul on Trumpi kampaaniasündmused põhjustanud 700 koroonasurma. Mis seos saab olla Madisoni väitel valimistulemusega, jääb ebaselgeks.

“Vabariiklased hoiatasid ja olid valmis selleks, et valimisi üritatakse võltsida,” ütles Martin Helme. “Ka Eesti meedias ei räägita sellest, kuidas Trumpi edu ära sulas.” Eesti meedias räägiti “punasest miraažist” (vabariiklaste värvi järgi) näiteks Postimehe 17. oktoobri artiklis “USA valmistub valimiskaoseks”. Ka valimiste õhtu eelses ETV “Aktuaalses Kaameras” ning Delfi valimisõhtu eelloos oli toodud, et posti teel antud häälte ülelugemine võtab kauem aega ning et posti teel antud hääled toetavad suuresti demokraate.

Viimase asjaolu on tinginud vabariiklased eesotsas Trumpiga, kes on posti teel hääletamist kuude kaupa vaenanud. Samuti on vabariiklaste kontrollitud osariikide kongressid Wisconsinis, Michiganis ja Pennsylvanias keelanud posti teel saabunud häälte menetlemise enne valimispäeva. Seetõttu on “punane miraaž”, mis näitas algset edu Trumpile, kuni demokraadid järele tõmbasid, vabariiklaste endi põhjustatud nähtus.

USA ajakirjanduses räägiti selle ilmnemisest juba kevadel, pandeemia alguses, kui oli teada, et ilmselt saab posti teel hääletajate arv olema rekordiline. Vale 2.

“Ameerikas otsustavad valimistulemuse üle meediakanalid,” ütles Martin Helme. Kuigi vastab tõele, et USA-s ei ole Eesti valimiskomisjonile sarnaste volitustega keskset organit, ei ole meediakanalid valimistulemuste üle “otsustajateks”. Meediakanalid koguvad valimistulemuste kohta andmeid osariikidest ning söödavad need statistilistesse mudelitesse, mille koostajateks on toimetusest eraldiseisvalt tegutsevad töörühmad.

Tavapäraseks standardiks kandidaadi ühes või teises osariigis “võitjaks kuulutamisel” on olukord, kus statistiline mudel näitab olemasolevate andmete põhjal 99,5 protsendi suurust tõenäosust, et üks või teine kandidaat võidab sõltumata kandidaatide vahekorrast veel lugemata häälte osas. Eriti tähtsate osariikide puhul on lävend kõrgemgi. Osariikides, kus tulemus on napp, hoiduvad meediakanalid üldse võitja väljakuulutamisest. Sel juhul oodatakse tulemuste ametliku kinnitamiseni osariikide poolt. Näiteks on praeguseni välja kuulutamata tulemused Põhja-Carolinas, Georgias, Arizonas ja isegi Alaskal, kuigi Trumpi võit viimases on üsna kindel. Vale 3.

Martin Helme toob “võltsingute” näiteks Michigani ja Wisconsini osariigid. Michigani puhul: “Peaaegu kõik hääled olid loetud, Trump oli ees saja tuhande häälega.” Väide on vale. Hetkel, mil eeskätt valimispäeval antud hääled näitasid Trumpi niivõrd suurt edu (enne posti teel antud häälte ülelugemist), oli veel sadu tuhandeid hääli lugemata. Vale 4.

Madison: “Samal ajal on olemas palju videotõendeid sellest, kuidas vabariiklased on üritanud minna jaoskondadesse valimisi jälgima.” Seda väidet korrutavad ka paljud Trumpi toetajad, aga see on lihtsalt vale, nagu on kirjutanud Forbes ja paljud teised väljaanded. Tegemist on väljamõeldisega. Vale 5.

Ajaloolane Mart Helme ajaloost

Mart Helme: Väga tõsine kahtluse moment tekkis kohe, kui see kirja teel hääletamine aktsepteeriti. See on nende analoog e-valimistele. E-valimisi seal ei ole, aga kuidagi tuleb petta, kuidagi tuleb võltsida, ja siis leiutati suurepärane võimalus — need on posti teel antavad hääled.

Posti teel hääletamine on olnud USA-s võimalik alates kodusõjast 19. sajandi keskel, nagu kirjutab National Geographic (vale 6). Lisaks peab Helme pettuseks ka Eesti e-valimisi. Vastavad väited on riigi valimisteenistuse juht ümber lükanud (vale 7).

Martin Helme: “Ameerika Ühendriikide mõnedes ringkondades on valimisaktiivsus 104 protsenti.”

Väide on vale, nagu on kirjutanud USA Today ja paljud teised väljaanded. Erinevalt Eestist ei ole USA valimisõigusega kodanik valijate nimekirjas automaatselt, ta peab end sinna ise registreerima. Mitmed osariigid lubavad registreerimist valimisjaoskonnas kohapeal. Helme nimetatud 104 protsenti moodustub valijatest, keda on võrreldud registreeritud valijate nimekirjaga enne valimispäeva registreerimisi, viimaseid arvesse võtmata. Vale 8.

Martin Helme: “Pennsylvania osariigis olid kümned tuhanded juba surnud inimesed ikka valijate nimekirjas, nende eest sai jätkuvalt bülletääni (posti teel) hääletada. Need bülletäänid täideti kõik rõõmsalt ära.”

Teiste seas on New York Times kirjutanud sellest, kuidas see väide on vale. Kohus on vastava kaebuse Pennsylvania osariigi vastu tagasi lükanud, märkides, et Trumpi tiim pole enda väidet tõestanud. Vale 9.

Martin Helme mainib ka vandenõuteooriat sellest, justkui olevat mingeid hääletajaid veetud bussidega jaoskonnast jaoskonda, et nad saaksid igaüks mitmeid hääli anda. Selle väite tõestamise asemel viib Mart Helme kuulajad tagasi aastasse 1849, kus sellises aktsioonis olevat osalenud luuletaja Edgar Allan Poe. Vale 10.

Madison: “Üldiselt see partei, kes võidab presidendivalimised, võidab ka senatis.” Sellega paistab ta seadvat kahtluse alla võimaluse, et vaatamata senati võitmisele vabariiklaste poolt sai demokraat võita presidendivalimistel. Viimased näited aastatest, mil Valge maja ja senat jäid eri parteide kätte: 1996, 1988, 1984, 1980. Vabariiklastel on senatis eelis, sest väiksematel osariikidel, kus paljuski on ülekaalus vabariiklased, on suurem kaal.

Näiteks on Tallinna-suurusel Wyomingi osariigil sama palju kohti senatis kui Poola-suurusel Californial. Sama põhimõtte alusel saab Eesti enda rahvaarvuga võrreldes rohkem kohti Euroopa Parlamendis. Oleks Eestil europarlamendis kohti proportsionaalselt rahvaarvuga, oleks meil parimal juhul kaks kohta ning viimastel europarlamendi valimistel oleksid osutunud valituks vaid Andrus Ansip ning heal juhul ka Marina Kaljurand. Jaak Madison oleks sellise süsteemi alusel otsustavalt Brüsseli ukse taha jäetud. Praegune USA senat koosneb 53 vabariiklasest ja 47 demokraadist, kuigi senati praeguse koosseisu valimistel (2014, 2016, 2018) on demokraatide kandidaadid saanud kamba peale kümneid miljoneid hääli enam kui vabariiklased. Vale 11.

Martin Helme seab kahtluse alla, kas demokraadist presidendikandidaat võiks võita “traditsiooniliselt vabariiklikes” osariikides nagu Georgia, Põhja-Carolina või Arizona. “See ei ole mõeldav, et ta seal kaotas.”

Juba 2018. aasta vahevalimistel võitsid Arizona demokraadid koha senatis ning kaotasid ülinapilt kubernerivalimised Georgias.

Põhja-Carolinas ongi demokraadist kuberner, 2008. aasta presidendivalimistel võitis seal Barack Obama. 2016. aastal oli Trumpi võidumarginaal kõigis kolmes osariigis viis protsenti või vähem. Muide, üheski neist kolmest osariigist pole Bidenit võitjaks kuulutatud. Kui ta peakski kõigis kolmes kaotama, oleks tal valituks osutumiseks vajalikud 270 valimiskogu häält koos, seda isegi ilma Nevada osariigita, millele Martin Helme samuti ilma igasuguse tõestuseta valimispettusi omistas. Vale 12.

“Oi, näe, Biden võttis järgi!” Nii ironiseeris Martin Helme asjaolu, et posti teel laekunud hääled kallutasid lõpuks kaalukausid demokraadi kasuks. Juba varem mainitud postihäälte ülelugemise spetsiifikale lisaks tasub mainida tõika, et demokraatide suurim tugevus on suurlinnad, kus valimisjaoskonnad peavadki suuremat kogust hääli läbi töötama. Viimasena loetud hääled olid suurlinnades posti teel antud hääled, mistõttu ei ole mingi ime, et need väga suures enamuses Bideni kasuks langesid. Trump on terve oma ametiaja jooksul demokraatide kontrollitud suurlinnu mustanud. Vale 13.

Valetatakse ka Varromaal

Hulgaliselt faktivigu leiab lisaks antud saatele ka muudest kanalitest. Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks portaali Objektiiv ühes pikemas loos ajatakse segamini jaoskondadesse laekunud häälte ja üle loetud häälte protsendid ning näidatakse sellega eksitavalt, justkui poleks Bidenil matemaatiliselt võimalik Georgias võita (vale 14).

Kirjutatakse, et Delaware’i osariigist valiti USA ajaloo esimene transsooline senaator (Sarah McBride), kuigi tegelikult valiti ta Delaware’i osariigi senatisse (vale 15).

Levitatakse ümber lükatud vandenõuteooriat, mille kohaselt lugevat Arizona valimistaristu vaid musta tindipliiatsiga täidetud valimissedeleid, jättes kõrvale pastakaga täidetud sedelid (vale 16).

Objektiivi kajastus on siin topelt vale, sest vandenõuteooria keskne väide seisnes hoopis selles, et just tindipliiatsiga täidetud sedeleid ei suutvat masinad lugeda (vale 17).

Samuti tuuakse loos välja Helmede-Madisoni tõstatatud kuulujutt häältelugemise peatamisest ning “müstiliselt” Bideni kasuks ilmunud 138 tuhandest häälest Michiganis, millel peatume allpool. Niisiis on artikli autor saanud hakkama minimaalselt viie faktiveaga ühes artiklis. Vigu võib selles või teistes Objektiivi artiklites veel olla, kõige kontrollimine käiks ühele faktikontrollijale lihtsalt üle jõu.

Sarnaseid valesid levitab ka EKRE hallatav Uued Uudised. Nende meelisteemaks on Michigani osariigi häälte arvestamise süsteemi tarkvaraviga, mida proovitakse võimalikult suureks puhuda ja pettusena näidata, kuigi Detroit Newsi artikli põhjal võib matta maha kahtluse, et 6000 häält puudutav viga oleks jäänud avastamata nii avalikkuse kui ka valimiste läbiviijate poolt (vale 18).

Bideni edu Michiganis on üle saja tuhande hääle.

Võltsitud hääled või võltsitud foto?

Martin Helme: “Siis järsku sõidab mingisse jaoskonda kohale furgoonauto, kust hakatakse pappkastides maha laadima uusi valimissedeleid, mis kõik on Bidenile. Kõik on Bidenile! Ja ennäe imet! Sealt tuleb 130 tuhat, 150 tuhat häält — kõik viimseni Bidenile. Ja need lähevad arvesse!” Neid väiteid kinnitab ka Madison.

“Maagiline” 138 tuhat lisahäält Bidenile ilmus vaid ühe väljaande, Decision Desk HQ numbrites nendepoolse näpuvea tõttu, mis peagi parandati, nagu kirjutab teiste seas Decision Desk HQ partnerväljaanne Vox (vale 19). Teised väljaanded seda numbrit sellisel moel ei kajastanud. Sama libauudist on levitanud ka Donald Trump.

“Furgoonauto” all peab Martin Helme silmas ilmselt pilti, mida jagas sotsiaalmeedias ka Objektiivi eestvedaja Varro Vooglaid:


Tegemist on multifilmikaadrit meenutava pildiga sellest, kuidas furgoonautost laaditakse maha väidetavaid demokraatide salahäälte kaste, millele on millegipärast suurelt peale kirjutatud “demokraatide hääled hädaolukorraks”.

Soovitus Helmedele, Madisonile, Vooglaiule ja teistele: nii, nagu internetis on võimalik teha tekstipõhist otsingut, on võimalik teha ka pildipõhist otsingut (reverse image search). TinEye, üks selleks eesmärgiks ette nähtud otsingumootor, annab Vooglaiu jagatud pildi sisestamise järel mõne sekundiga teada, et tegemist on töödeldud kujutisega, mis on internetiavarustes juba vähemalt 2016. aastast liikvel olnud (vale 20).

Faktikontrolli tulemus: 20 valet.