KONTROLL

Esmalt vaatame sisserände mõju Rootsi majandusele.

Summa summarum on toonud sisserändajad tegelikult iga aasta Roosile raha sisse. Arena Idé uuringust selgub, et alates 1950. aastast on maksnud immigrandid iga aasta keskmiselt 65 miljardit Rootsi krooni makse. Sama uuringu hinnangu kohaselt oleks Rootsi majandus ilma sisserändeta umbes viiendiku võrra väiksem

Allikas: Volha Garmaza magistritöö "The Impact of Immigration on Trade: the Case of Sweden"

Veel enam, Volha Garmaza koostatud majadusnäitajate ja immigratsiooni mõjude hindamise tabelis on näha, kuidas immigrantide hulk ja olulisemad majandusnäitajad nagu SKT, import ja eksport on tugevas positiivses korrelatsioonis .

Kuidas on lugu esimest põlve immigrantidega?

Kuigi esimestel aastatel võivad kulud sisserändajatele olla suuremad kui tulud (peamiselt kuna tihti läheb immigrantidel töö leidmisega aega ja tihti tuleb neil midagi ümber või juurde õppida, et tööd leida ning kohalik keel ära õppida), siis mõne aasta jooksul saavad neist kasumlikud maksumaksjad. Seega on enamus immigrante Rootsile kasumlik investeering.

Vaatamata algusaastate suurele riigipoolsele toetusele, kulutab Rootsi ühele esimest põlve immigrandile vähem finantse kui ühele Rootsis sündinud inimesele. Põlluaasa poolt viidatud autori, Joakim Ruisti, andmetel on 77% Rootsi sisserändajatest vanuses 20-59 ja seega ei tule riigil investeerida nende (alg)haridusse ega lapsehooldusesse. Veel enam, Arena Idé uuring on leidnud, et välismaal sündinud immigrandid jõuavad lõpuks oma sotsiaalhoolekande kulud ise katta isegi siis kui nende töötuse tase on mõnevõrra suurem.

Põlluaasa viidatud autor Joakim Ruist toob välja , et otseselt "kahjumlikud" on Rootsi riigile ainult pagulased, eriti väljastpoolt Euroopat tulevad põgenikud, sest nende sissetulekud on madalamad ja tööturule sisenemine üleüldiselt keerulisem. Muudel põhjustel Rootsi rännanud immigrandid on majandusele kasu toonud. Rootsi võttis vastu 2018. aastal 11 217 pagulast, mis moodustab umbes 8,5% kõikides 2018. aasta sisserändajatest. Aga isegi kui põgenike maksumaksjateks saamine on pikk ja kulukas protsess, siis Bloombergi uuringu kohaselt panustavad põgenikud siseriiklikku tarbimisse. Näiteks kasvas otseselt suure põgenike sisserände tulemusel Rootsi majandus 2015. aasta neljandas kvartalis 4,5%.

Kokkuvõte

Põlluaasa väitele, et oleks konsensus selle osas, et immigrandid toovad Rootsi riigile ainult kulutusi, ei leidnud Faktikontrolli kinnitust. Nii-öelda miinusesse jääb Rootsi vaid põgenikega. Küll aga on pikemas perspektiivis kogu immigratsioon toonud Rootsi riigile nii otsest kasu maksude näol kui ka elavdanud ja kasvatanud majandust.

OTSUS

Vale




PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid