RAAMATUBLOGI: Stalin ja marionetid, keda võib südamerahuga hävitada
Läks aega, mis läks, aga lõpuks ilmus ka maakeeles üks säravamaid raamatuid, mis heidab pilgu tsaar Jossif Stalini valitsemisse ja sisemaailma.
David Vseviov tutvustas seda teost juba mõni aata tagasi oma legendaarses saates „Müstiline Venemaa”, kui rääkis kolmest Moskva protsessist, kus Stalin õiendas julmalt arveid kuulsate kommunistide, Lenini võitluskaaslastega eesotsas Grigori Zinovjevi ja Lev Kameneviga. Ohvreid oli palju, ka NKVD, hilisema KGB omad inimesed, kes kaasati kohtuprotsessi pelgalt (vale)tunnistajatena, lasti külmalt maha.
„Oodanud ära, kui saal taas vaikseks jääb, luges eesituja ette üksteise järel süüaluste nimed ja lõpetas pärast pikka pausi avaldusega, et neile kõigile on määratud karistuseks kõrgeim määr – surmanuhtlus mahalaskmise läbi.
NKVD töötajad (nemad olid kohtusaalis publikuks – J.M.), kellele olid hästi teada poliitiliste protsesside läbiviimise kord, ootasid, et selle järel esitab eesistuja sellistel puhkudel tavapärase vormeli: „Kuid võttes arvesse kohtualuste varasemaid revolutsioonilisi teeneid, peab kohus võimalikuks surmanuhtlust mitte rakendada, vaid asendada see...”
Kuid tavapärast vormelit ei järgnenud.”
Ehk siis Stalin käitus talle omaselt – pole inimest, pole probleemi. Järgmiste protsesside käigus ning ka protsessideta – inimesed lihtsalt kadusid – hävitas diktaator kõik jäljed ehk need, kes teadsid liiga palju.
Aleksandr Orlov oli NSV Liidu riikliku julgeoleku juhtivtöötaja, kes tegutses kolmekümnendatel välisluures ja kel õnnestus 1938. aastal perega USA-sse põgeneda.
Palju leidub Orlovi loos ilukirjandust, on iseasi, kuid ta viibis ka ise kohtusaalis, nägi aegade jooksul nii mõndagi ning mida ei näinud, kuulis kaasteelistelt. Seega võib raamatut pidada küllalt tõepäraseks, mida on kinnitanud ka KGB arhiivides peitunud materjalid.
„Stalini kuritegude salajane ajalugu” kirjeldab vaid väikest, kuid märgilist osa punariiki juhtinud grusiini metsikustest. Tal polnud kolleege, saati siis sõpru, olid vaid marionetid, kelle võis südamerahuga hävitada, kui neid enam vaja polnud.
Teisalt tuleb imetleda Stalini kurja geniaalsust, kuidas ta suutis täieliku ja täiusliku võimu enda kätte võtta ning kogu riigi endale allutada. Aga Venemaa ongi müstiline.
