FAKTIKONTROLL | Kas on suurem võimalus surra äikesetabamusest kui koroonasse?
Mida väidetakse?
Facebooki lehele "Koos muudame maailma paremaks" on mõne päeva eest üles laetud video, milles muuhulgas väidetakse, et koroonasse on väiksem võimalus surra kui saada tabamus välgunoolelt.
"Koos muudame maailma paremaks" lehekülje taga seisab William Koval, kes organiseerib ka maskikandmise vastast protesti. Koval teenib leiva motivatsioonikoolitajana, käies esinemas koolides ning pakkudes koolitusi meestele "leidmaks endast ürgset jõudu". Hiljaaegu on ta oma fännibaasi suurendanud koroonaalase valeinfo jagamisega, nagu oleme varem kajastanud.
Konkreetset videot on vaadanud üle 100 tuhande Facebooki kasutaja, seda on kommenteeritud üle tuhande korra ning jagatud sama palju. ˇ
Videos kõlavad järgmised väited:
- Koroonaviirus on planeeritud, kuid sellest saavad aru vaid need, kes on vähemuses;
- Varsti jaguneb maailm kaheks [...] osad, kes EI taha vaktsiini ja kiipi endale panna ja need, kes veel ärganud ei ole;
- "Koroona tapab? Surm, surm, surm. Mis kuradi surm? Äikesega on suurem võimalus surra, kui koroonasse".
Kuidas on asi päriselt?
Võtsime ühendust biostatistiku Krista Fischeriga, kelle käest küsime, kuidas matemaatiliselt võrrelda äikselöögi saanud ja koroona saanud inimeste surmi.
"Kui nüüd vaadata statistikat, siis praegu me teame, et keskmiselt on koroonasuremus (IFR) kuskil 0,5 kuni 1 protsenti," sõnas ta. Ta jätkas, et kui sel nädalal on 4000 haiget, siis statistiliselt neist sureb järelikult 20-40.
"No äikese kätte on kindlasti nädala lõikes surnud vähem inimesi, kui koroonaviirusesse," rääkis ta.
Ta viitas ka Financial Timesi loole, mis toob välja, et paljud riigid on pidanud viiruse tõttu tegelema "liigsuremusega". Näiteks Ühendkuningriigis suri kuni suveni statistilisest keskmisest rohkem kui 67 500 inimest, kokku 37 protsenti rohkem kui muidu sel ajal.
Viimane WHO hinnang COVID-i infektsiooni suremusele on pisut madalam, kui seni hinnatud - kevadiste andmete põhjal hinnati seda kuni 1,5 protsendini, nüüd siis umbes 1 protsendi ringi. Siiski on see igatepidi kõrgem kui gripil, mille IFR on alla 0,1.
Cambridge'i ülikooli riski- ja tõenduspõhise statistika õppetooli juht David Spiegelhalter säutsus hiljuti, et statistiliselt koroonaviirus nende ühiskonnaliikmete suremust, kellel pole kaasnevaid haigusi, keskmist suremusest kuigi palju ei suurenda.
Juhul kui siiski see keskmine kodanik haigestub, tema surmavõimalus aga kasvab kaks korda, mis tal see muidu järgmise seitsme kuu vältel oleks. Riskigruppidele ning kõrgealistele on see risk suurem.
Äikesetabamus on harv
Muuseas on CDC välja toonud äikesetabamuse statistikat - keskmiselt on võimalus välgunoolega pihta saada ühel poolest miljonist. Näiteks juhtus selline õnnetus mõne aasta eest Soomes, kus korraga said surma kaks meest, kes seisid äikesetormi ajal suure kuuse all.
Otsus: Paraku on koroonasse nakatudes suurem šanss surra kui saada äikesetabamus.
