FAKTIKONTROLL | Labased valed sotsiaalmeedias: maski kanda on sama nagu "oma uriini sisse juua"
Mida väidetakse?
Video on postitatud Facebooki juba mõne nädala eest, kuid on jätkuvalt aktiivselt jälgijaid kogumas. Kokku on see jõudnud üle 93 tuhande kasutajani, neist üle 33 tuhandeni viimase 24 tunni vältel.
Video autor William/Viljar Koval, kes korraldab ka maski-eitajate protesti Vabaduse väljakul. See on tema mitmes postitus, mida kontrollime. Veel näited on siin ja siin, siingi.
Video on emotsionaalne, suures osas arvamuspõhine ning sisaldab süüdistusi meedia ning nende osas, kes maske enda ja lähedaste kaitseks on otsustanud kanda. Siiski sisalduvad videos järgmised valeväited:
- “Need, kes ei taha kanda, kes ei taha enda süsihappegaasi sisse hingata [...] neile, kes tahavad oma tervist hoida, peab olema õigus maski mitte kanda.”
“Miks ma ei taha maski kanda? Samal põhjusel, miks ma ei taha oma kust juua [...]. Loodus pole seda ette näinud. [...] Mulle ei tule kasuks süsihappegaasi tagasi sisse hingamine.”
Lisaks väidab Koval, et maskikandmisega koos hakkab taastekkima kommunism ja diktatuur. Siinkohal keskendume siiski tema maskiteemalistele väidetele.
Kuidas on asi päriselt?
Igal hingetõmbel satub meie kopsudesse hapnikku, lämmastikku, aga ka süsihappegaasi hoolimata sellest, kas meil on mask ees või mtte. Väljahingates süsihappegaasi osakaal tõuseb, sest meie organism küllastub hapnikuga.
Seega on meie kehas koguaeg tallel mingisugune hulk süsihappegaasi niiehknaa. Organismi tavaline süsihappegaasi näitaja on 35-45, kui see tõuseb, muutub kehal raskeks hapnikku omastada. Siin (1) viis üks USA meditsiinitöötaja läbi katse, näidates, et isegi pärast kuuetunnist maskikandmist on kehas nii hapniku- kui ka süsihappegaasi tase normaalse piirides.
Maskid ei mõjuta meie loomulikku hingamisprotsessi kuidagi, sest on hapniku ning süsihappegaasi osakesed on piisavalt väiksed, et pääseksid maskikiudude vahelt läbi. Teesi, nagu inimese hapnikuomastamist mask mõjutab, oleme Delfiski proovile pannud. Seda niisama maskiga istumisel ning rääkimisel kui ka maskiga lühiajaliselt joostes jäi keha hapnikutase normi piiridesse.
USA-s, Miami ülikooli juures, viidi läbi sarnane katse, aga inimestega, kellele kopsud töötavad vaid 50-protsendilise ulatuse juures. Katse näitas, et 30 minutit maske kandes niisama istudes ning veel 6 minutit otsa kõndides, ei leidnud teadlased katses osalenute vereproovide põhjal mingeid muutuseid hapniku- või süsihappegaasitasemes.
Seega on igati vale väita, et maskikandmise mõjul me hingaks kuidagi rohkem süsihappegaasi sisse. Juhul kui see nii oleks, oleksid tuhanded meditsiinitöötajad tööpostil surnud, sest nende keha ei saaks piisavalt hapnikku enam töödelda.
Mis puutub võrdlusesse uriiniga... Küllap on see pärit eestikeelsest sotsiaalmeediast, milles ringles võrokeelne lustakas naljapilt. Video autor aga tõlgendas küllap seda liiga otsesõnutsi.
Mehe kogu väide põhineb laiemal väitel nagu maskide kohta poleks ühtki teaduslikku tõendit, et nendest ka päriselt viiruse tõrjumisel kasu on. See ei vasta tõele.
Vaatame järgnevalt mõningaid uuringuid, mida pandeemia vältel eelmise poolaasta vältel üle maailma avaldatud on ning WHO või CDC refereerinud on:
The Lancetis avaldatud põhjalik kokkuvõte üle 172 teise uuringu järgi viitab, et COVID-19 vastu aitavad kaitsta nii distantsi hoidmine kui ka maskikandmine. Siiski nenditakse, et kumbki pole võluvits, mis aitab viiruse täielikult ära hoida. Uuringus tuuakse välja, et meditsiinikeskkonnas on mask tõhusam, kuid N95 respiraatorite kasutamisel pole olulist vahet. Maski kandes oli uuringute keskmise järgi oht viirusesse nakatuda üle viie korda suurem kui kirurgilist maski kandes. Selle järeldusega tuuakse välja, et maskide kandmine on tõhus ja kättesaadav meede, mida valitsused saavad inimestele pakkuda, et vähendada viiruse levikut (mitte aga seda peatada).
Augustis avaldati uuring kodus valmistatud maskide kohta, milles järeldati, et suurem osa kättesaadavatest materjalidest suudavad kolmekordsena kandes tõkestada 100nm-suurust koroonaosakest, mis rändab süljepiisakestes. Näiteks toodi välja, et kolmekordne T-särgimaterjal võib olla tõhusam kui mõni plastikkiud, mille mikroaugud suuremad jäävad.
Konkreetsemaid numbreid saab tuua välja mais avaldatud uuringust, kus N95 mask pidas kinni 99% aerosoolidest, mida köhides välja paiskame; kirurgimask pidas kinni 59%; kolmekordne puuvillast mask pidas kinni 51%; polüesterkangast mask takistas 47% ning 60% juhul, kui see oli volditud kahekordseks. Visiir pidas kinni 2% välja köhitavatest aerosoolidest.
Hiljem avaldatud uuringuga jõuti "kuulide" teooriani, mis kirjeldab, kuidas aerosoolid liiguvad õhus ringi püssikuulidena, kui neid välja köhida. Maski kandes jõuab distantsi hoidva inimeseni üks tuhandest osakesest vs juhul, kui inimene maski ei kanna ning köhib teise peale lähemalt kui meetri kauguselt. Rääkimisel vähenes hulk veelgi. Sarnasel uuringul põhistatud graafikuid saab lähemalt vaadata siit Ekspressi loost.
Maskide kasutamist on korduvalt vaadeldud suletud keskkonnas, lennukis. Siiski puuduvad selle keskkonna kohta põhjalikud teaduslikud vaatlusandmed. Septembris avaldatud uuring toob välja, et lennukites on olnud kolm supernakatumist lendudel, millal sisuliselt terve pardatäis nakatub, kuid kus maskikohustust pole olnud. Vastukaaluks on 58 juhtumit, kus üks inimene on lennul haigestunud, kuid haigus pole edasi kandnud just maskikohustuse tõttu. Tänases olukorras lähtub lennundus uuringus toodud väitest, mille järgi maskikandmise esialgsed tõendid viitavad, et nakatumise korral on ülejäänud pardalviibijad kaitstud kui maskimandaat on paigas. Sellel täna siiski puudub piisav kinnitav materjal.
Maskide kandmine neis riikides, kus näo katmist soovitati pandeemia algfaasis tõi kaasa väiksema COVID-i suremuse, tõestas teadusuuring, mis mõõtis erinevate meetmete mõju COVID-i kriisile. Maskikandmise kultuuriline või varajases pandeemilises faasis sisseviidud mõju on taganud väiksema suremuse näiteks Jaapanis, Hong-Kongis, Malaisias või Tais.
Tais on tehtud teisigi uuringuid. Alles mõni päev tagasi avaldatud uuring jälgis üle tuhande inimese, kes olid koroonapositiivsete inimeste lähikontaktid. Need, kes kandsid maski ja/või olid positiivse proovi andnud inimesega kokku puutunud vähem kui 15 minutit, olid kaitstumad, kui need, kes hoidsid nakatunuga 1-meetrist vahet. Märgiti, et nakatumisriski suurendas sööginõude (2,7-kordne risk) või sigaretti (6-kordne nakatumisrisk) võrreldes nendega, kes täitsid mitmeid meetmeid. Seejuures märgiti uuringus, et kodune kolmekordne mask töötab sarnaselt meditsiinimaskile.
Arizona osariigis USA-s lasti suve keskpaigas piirangud vabaks, mis tõi koheselt kaasa COVID-i juhtumite kasvu. Juuli keskpaigas pandi osariigis uuesti paika tänasele Eestile sarnased meetmed - kogunemispiirangud, maskikandmise kohustus avalikus ruumis, distantsi hoidmine ning baaride-klubide sulgemine. Kahe nädala vältel pärast piirangute kehtestamist vähenes koroonajuhtumite hulk 75%.
