Reformide ja erastamise algusest täitub varsti 30 aastat, kuid sundüürnikele pole ikka veel kompenseeritud neile tekitatud materiaalne ja moraalne kahju. Nüüd nimetatakse meid küll rahandusministeeriumi paberites „reformide käigus ebaõiglaselt koheldud elanikkonna grupiks”. Sellega tunnistab riik tekitatud ebaõiglust, ülekohut, mille osaliseks said need üürnikud, kellelt võeti justiitsvägivallaga võimalus erastada üldistel soodustingimustel oma eluruum.
Erastamist sellisel viisil, nagu seda toona tehti, ei luba Eesti seadused. See on vastuolus nii Eesti põhiseadusega, mis nõuab inimeste võrdset kohtlemist, kui ka omandireformi aluste seadusega (ORAS), mille § 2 lg 2 ei luba tekitada uut ülekohut. Seadused on aga täitmiseks kõigile ja seaduse kaitse peab olema ka tagatud kõigile. Vähemalt euroopalikus õigusriigis peaks see nii olema. Kuid praegu ei laiene seadus sundüürnikele ja see on lubamatu.
Hullem kui küüditamine
