Ligi seitse aastat olen võidelnud ja mõnikord kannatanud, püüdes õppida eesti keelt. Mida rohkem olen hakanud sellest ilusast müstilisest keelest aru saama, seda rohkem olen kuulnud, et eesti keel on hädas.

Räägitakse liiga palju inglise keeles. Eriti noored. Võõrkeelsed sõnad on kõikjal, lehed grammatikavigu täis. Meie (ehk teie, eestlaste) kallis emakeel sureb varsti. Keeleinspektsiooni tuleb tugevdada. Tarvis oleks lausa keeleametit. Õpe ja teadus peaks olema ainult eestikeelne. See on ju meie riigikeel.

Mis muidu niimoodi homme saab? Tänapäeva noored saavad suureks, õpivad inglise keeles ja lähevad töötama rahvusvahelisse start-up’i, käivad šoppamas välismaa poekettides, teel koju käivad korraks läbi drive-in’ist läbi, kus teenindatakse võõrkeeles ning kodus vaadatakse võõrkeelseid saateid ja ei jõuta enam enda lastega ühtegi sõna eesti keeles rääkida.

Kallid eesti keele kaasrääkijad, austajad ja entusiastid, ärme muretseme. Ma lükkan selle ümber.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega