Nädala alguses ilmus EPL-i arvamusportaalis välispoliitika vaatleja Toomas Alatalu lugu uutest tuultest (või pigem siiski seniste tendentside jätkamisest) Venemaa ajalookirjutuses („Moskva uus ajalookirjutus ehk venelastest on saanud genotsiidi ohvrid ja Hiinast II maailmasõja suurim kaotaja”). Kommentaarium reageeris ettearvatult Venemaa katsetele ajalooga susserdada negatiivselt.

vambola põder: „Revisjonismi fantaasia ei tunne piire. Võiks ümber vaadata 1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste 1/8-finaalturniiri tulemused, kus NSVL meeskond kaotas Belgiale lisaaja 3–4 - valu selle lüüasaamise pärast elab minu südames endiselt. Samuti saate üle vaadata Venemaa-Jaapani ja Krimmi sõdade tulemused, anda juriidiline hinnang Pärtliööle ja kutsuda kokku rahvusvaheline kohus, mis mõistab hukka Suurbritannia tegevuse sipaide ülestõusu mahasurumisel Indias ja rusikavõitlejate ülestõusu mahasurumise Hiinas. Ajaloo tuul keerleb kättemaksu otsijate mõtetes nagu vinge detsembrikuine lumetorm.”

Teisipäev, 8. detsember

Nädal tõi karmimad koroonapiirangud: suletakse koole ja peatatakse huvitegevus noortele ning täiskasvanutele. Sellele vaatamata ei soostu suurema vaimsuse ja moraalsuse otsingutele järjest enam aega kulutav valitsus näiteks ära jätma jõulujumalateenistusi („Teadusnõukoda soovitas valitsusel sulgeda ajutiselt Ida-Virumaa meelelahutusasutused ning saata koduõppele põhikoolid ja gümnaasiumid”).

onu saagim: „Kõige plassim värk on see, et ajal kui tahetakse kinni panna spordisaalid ja baarid, kus inimesed ei ole ninapidi koos, ei ole Jüri Ratasel ja meie kolhoosi-konservatiividel julgust ära jätta luteri kiriku jõulujumalateenistused, kus iga-aastaselt on reaalselt inimesed silkudena koos ja kus erinevalt baaridest ja jõusaalidest kogunevad riskirühmadesse kuuluvad inimesed: vanad ja haiged. Ning mille nimel? Et luteri kirik saaks pärast korjanduskarpidest punaseid eurosente välja koukida. Tuleb välja, et kirikhärradele on punased sendid kallimad kui eestlaste ja eelkõige vanemate inimeste elud ning Jüri Ratasele on tähtsam PR kui terve mõistus.”

kõik saavad aru, et neist meetmetest ei piisa: „Valitsus ajab vastutuse rahva peale - näete, maski ei kandnud, ise süüdi! Varsti on kogu Eesti samas seisus, nagu Ida-Virumaa ja Ida-Virumaa on katastroofi äärel. Seda tehakse teadlikult. Laste koduõppele saatmine kogu Eestis ei mõjutaks majandust mitte kuidagi. Praegu on levinuimad nakatumise põhjused: koolid ja peresisene nakatumine. Selge ju, et lapsed viivad viiruse kooli kaudu perest peresse ja seal siis nakatutakse.”

Kolmapäev, 9. detsember

Eesti Päevalehe arvamuskonkurss „Mis saab homme?” on toonud üle 150 võistlustöö ja huvitaval kombel puudutas üks neist otseselt Narvat ja Ida-Virumaad, mis sel nädalal uudistes olid hoopis muudel põhjustel. Austraalias elav Tanel Jan Palgi soovitas Eesti võimudel teha seda, mis kunagi kuninganna Kristina-aegses Rootsis ja Peetri-aegsel Venemaal tegemata jäi- viia riigi pealinn Narva („Tulevikus on Eesti pealinn Narva!”). Vastav ettepanek võeti kommentaariumis siiski vastu reservatsioonidega.

jaanus karihiir: „Narva taastamisest on räägitud Eesti riigis juba kolm kümmet, kuid arvata võib, et sellest kunagi asja ei saa, sest esiteks pole tahtmist ja teiseks pole raha. Kuigi asjas endas midagi ületamatut ei ole. Kui vaatate Poola ja Saksamaa linnu, siis on need kõik ju varemetest üles ehitatud ja peale selle on ka mitmel pool, näiteks Hamburgis, olnud peale sõda vanade hoonete vundamentide peal uus hoonestus, kuid pole olnud probleem see maha võtta ja vanad linnaosad taastada. Samas kui lähete küsite narvalaste endi käest, siis on neil sellest võrdlemisi ükskõik, neil on omad probleemid, eelkõige see, et pole tööd ja leib on tarvis laua peale panna.”

zyx: „Riikide pealinnu on lähtutud üldjuhul kahest reeglist: viia see riigi äärealalt geograafilisele (või ka demograafilisele) keskmele lähemale, ja/või tagada pealinna parem sõjaline kaitstavus. Narva puhul oleksid mõlemad tingimused mitte lihtsalt risti vastukäivad, vaid äärmuseni vastukäivad.”

tallinnlane: „Riigiasutuste Tallinnast välja kolimisest on räägitud aastaid, aga kisa on rohkem olnud, kui villa. Tavaametniku jaoks oleks see ka paras karistus kui nad Tallinnast saadetaks Narva või Põlvasse, sest seal pole majandust ega normaalset infrastruktuuri. Kui haridusministeerium kunagi Tõnis Lukase valimisringkonda toodi, siis üks eesmärke oligi saada lahti sinna nõukaaja lõpust jäänud kaadrist, kes polnud nõus Tallinnast Tartusse asuma. Nii, et kui tahate töötajatest lahti saada, siis tõepoolest- kolige asutus või ettevõte Narvasse, Valgasse või kuhugi mujale provintsi.”

Neljapäev, 10. detsember

Kosmos ei köida eestlaste meeli igapäevaselt ja selles mõttes oli huvitav uudis, et ameeriklaste Kuu-lennu jaoks treenivate astronautide seas on ka eesti juurtega Nicole Aunapu Mann („„Missioon Kuule ei ole enam ulme. See on päris. Me läheme!” NASA valis uue missiooni liikmeks Eesti juurtega astronaudi”). Kommenteerijad kiitsid eestlase Kuu peale mineku üldjoontes heaks.

Louis Armstrong: „Huvitaval kombel korrutati aastakümneid Eestis ja enne seda välis-Eestis, et eestlastel juba on oma kosmonaut: Lausmaa-Jaak aka Jack Lousma. Lousma oli varumees Apollo-missioonidele, mh õnnetule Apollo 13 Kuu-missioonile, kes lõpuks käis kosmoses kahel korral: 1973 ja 1982. Kuid tänaseks on selgunud, et Lousma esivanemad tulid siiski Hollandist, mitte Eestist. Nii, et igal juhul tehtaks ajalugu.”

heh: „Mida seal Kuul teha on ja kuidas aitab see majandust kasvatada? Mitte mingit plaani selles osas ei ole. Peaasi, et saaks mõttetult raha põletada.”

to heh: „On näiteks heelium-3. Keegi ei arvanud, et midagi sellist võiks olemas olla. Teadlased arvavad, et sellest võiks saada näiteks väga võimas kütus termotuumajaamadele. Arvatakse, et see on nii hea, et selle kasutamine tasuks tulevikus ära ka tohutud kulud, mis selle hankimiseks lähevad.”

Reede, 11. detsember

Eesti Ekspress avaldas mõne nädala eest Venemaalt lekkinud nimekirja Baltikumi inimestest, kelle Kreml loodab kasu saada. Oleg Samorodni vaatas kuidas see lugu venekeelsest meediast vastu kajas („VENE MEEDIA PÄEVIK | Kremli mõjuagentide nimekiri on hüppelaud poliitikasse?”). Oma arvamus asjast oli ka kommenteerijatel.

Simson brüsselist: „Kõige valusam on venekeelse meedia puhul siiski see, et eestlastest ülemused ei taha, ei oska ega julge ennast venekeelsete toimetuste tegemistega kursis hoida. Tulemuseks on see, et need avaldavad copy-paste’ Venemaa ressurssidest nina aeg-ajalt ka reaalselt šovinistlikku suurvene möla. Eriti hiilgab sellega vene-Postimees. Peale selle on siinsed venekeelsed nii kirjaoskamatud, et nende üle naerab terve Runet ja ükski enesest lugupidav venelane seda seasolki ei loe ja need, kes võiksid lugeda, ei loe seda sest nemad vaatavad vene kanaleid ja vene ressursse.”