Telegrami portaalis on avaldatud lugu pealkirjaga "USA-s suri Pfizeri koroonavaktsiini katsetustega seoses kuus inimest". Loo sisu viitab sellele, nagu oleks ÜK-s ja USA-s turule juba lubatud või Euroopas kohe-kohe patsientideni jõudev vaktsiin surmavalt ohtlik ning külvab vaktsineerimise osas hirmu.

Lisaks tehakse juttu sotsiaalminister Tanel Kiigest, viidates, et Kiik endale vaktsiini teha ei plaani.

Kuidas on asi päriselt?

Sotsiaalmeedias on postitus jõudnud 13 tuhande inimeseni. Esimene Pfizeri vaktsiine ekslikult surmadega seostav lugu alternatiivmeedias ilmus 8. detsembril (1), seega pole tegemist Telegrami enda uurimustööga, vaid juba eos eksitava tõlkelooga.

Kumbki väide tõele ei vasta. Alustame sotsiaalministrist.

"Olen kindel teadus- ja tõenduspõhise meditsiini toetaja. Loomulikult kasutan võimalust end COVID-19 vastu vaktsineerida ning usaldan kõiki vaktsiine, mis saavad Euroopa Ravimiameti heakskiidu ja Euroopa Komisjoni müügiloa," kommenteeris Kiik Faktikontrollile.

Ta lisas, et tõenäoliselt jõuab vaktsiin temani lihtsalt pärast riskirühmade ja meditsiini- ning eesliinitöötajate vaktsineerimisi, vastavalt vaktsineerimiskavale (2).

"Olen varem välja öelnud, et valitsuse liikmed ei kuulu automaatselt COVID-19 riskirühma ning esimesed tarned suuname tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimeste kaitseks. Ilmselt on Telegrami tegelased teadlikult mu öeldu mõtet moonutanud," lõpetas ta.

Pfizeri vaktsiinikatsetuste käigus surnud inimestega seotud valeväiteid on kontrollinud juba varasemalt mitmed faktikontrollid ümber maailma, näiteks AAP ning Reuters.

Seda taipasid muuhulgas ka artiklit kommenteerinud inimesed Facebookis. Pakume seega neile ka võimalust tutvuda kontrolliga maakeeles.

Telegram viitab oma loos isegi, et USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) on kahtlused nagu võinuks surmad olla vaktsiinist tingitud, on juba ümber lükanud.

Viidatakse ka kõnealusele raportile, milles saab täpsemalt lugeda surmajuhtumite kliinilist kirjeldust lehekülgedel 41 ning 43. Ometigi tehti materjalidest eksitavad järeldused.

Vaktsiinikatsetes osales kokku 43 448 inimest vahemikus 29. aprill kuni 14. november 2020.

Kuuest vaktsiinikatsete ajal (mitte seoses) surnud inimestest sai neli platseebodoosi. Neli soolalahust saanud inimest surid infarkti või insulti ja kaks surid teadmata põhjustel.

Kahest inimest, kes said vaktsiinidoosi, suri üks arterite lupjumise tõttu kolm päeva pärast esimese vaktsiinidoosi saamist; teine suri 65 päeva pärast teise vaktsiini saamist südameinfarkti tõttu. Üks vaktsiini saanud surnutest oli ka ülekaaluline ning teisel oli juba vaktsiinikatsetega liitudes kaebused seoses veresoone lupjumisega. Seega oli mõlemate surm seotud juba eelnevalt olemasolnud terviseriskidega.

Lisaks FDA aruandele läheb suremus kokku üldise USA suremusnäitajaga 100 000 elaniku kohta (3) südame veresoonkonna haiguste puhul.

Seega jääb arusaamatuks, et kui lugu viitab alguses juhuslikule seosele, siis miks sotsiaalmeediasse riputatuna väidetakse nagu vaktsiinikatsetused oleksid olnud surma põhjus.

Otsus: Tegemist on valega. Tanel Kiigele on suhu pandud väljamõeldud sõnad ning FDA raportist tehtud järeldused on meelevaldsed ning ei viita sellele, mis seal päriselt kirjeldatud on.