RAAMATUBLOGI: Obock, Labuan, Cabo Juby, Maffeking, Tannu Tõva... Eesti pääses õnneks kadunud riikide hulgast
Meie maailm on ajas harukordselt muutuv. See ei ole täna see, mis eile ja homme see, mis täna, kui kasutada vürst Gabrieli mõttetarkust. Maakaarti ostes tuleb hoolikalt jälgida, kas see kujutab tõesti reaalsust ning samas võib kindel olla, et varsti enam ei kujuta. Viimati sündis uus riik – Lõuna-Sudaan – 2011. aastal, ent üheksakümnendail ei tasunud gloobust ega kaarti kindlasti soetada, sest Euroopa kujunes kiiresti ümber ning vastseid maid ilmus pildile mujalgi.
Isegi praegu, kui maailmakord paistab paigas olevat, toimuvad suuremad või väiksemad võnked: Venemaa liitis endaga Krimmi, Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline piir on muutunud...
Ent mis toimus veidi varem... Bjørn Berge, ametilt arhitekt, otsustas maailmale tutvustada minevikku läbi oma hobi – ta nimelt kollektsioneerib marke riikidest, mida enam kaardilt ei leia. Ehk siis läheb ta ajas tagasi 1840. aastani, mil Suurbritannias trükiti esimene mark, mida tuntakse nime all Penny Black. Võiks arvata, et Berge haare ei ole teab, mis lai, aga tegelikult... „Raamatus tuleb vaatluse alla vaid käputäis maid, mida enam ei eksisteeri,” kirjutab Berge eessõnas. „Materjali oleks palju rohkem, sest maailmas on võimul olnud üle tuhande valitsuse, kes on pidanud end nii tähtsaks, et on otsustanud välja lasta oma postmargid.”
Paljukest me siis ajaloost teame? Kes on kuulnud riikidest nagu Obock, Labuan, Cabo Juby, Maffeking või Tannu Tõva? Tundub justkui oleks need võetud ulmekirjandusest ja viimane neist huumorikogumikust. Aga ei, kõik need riigid või piirkonnad eksisteerisid ja trükkisid marke.
Berge esitatud ajalugu on pigem faktipõhine ilukirjandus. Näiteks Obocki kirjeldav peatükk kannab pealkirja „Relvakaubandus ja kitselihasupp” ning algab lõiguga: „Kui Prantsusmaa 1862. aastal Obocki ostis, oli seal pelgalt üks trööstitu kaluriküla, mille ümber lius oliiviroheline kõrb ka sealne liiv oli tavalisest kõrbeliivast pisut jämedam.”
Cabo Juby. „Postilennukid kõrbes”: „Juby on lihtsalt üks neem, mis asub tänapäeva Markoko lõunapiiri ääres. See piirneb Lääne-Saharaga ning seal on iidsetest aegadest olnud hõre nomaadide asustus. Uurimisreisija Thor Heyerdahl oleks 1969. aastal oma esimesel Ra-ekspeditsioonil neeme lähedal peaaegu ära uppunud.”
Tannu Tõva. „Suletud riik ekstsentriliste postmarkidega”: „Oma raamatus „Reis Aasia Tõvasse” aastast 1931 jutustab austerlane Otto Mänchen-Helfen rikkast ja sportlikust inglise seiklejast, kellestki Jules Verne’i romaanikangelase sarnasest mehest. Ta reisib ümber maailma, silme ees üks siht – püstitada iga maailmajao geograafilisse keskpunkti monument kirjaga: „Mina olin siin selle maailmajao keskpunktis” ning lisaks kuupäev.”
