Mõned loomad, nagu tuvid, oravad ja rotid, on linnas elanud sajandeid. Teised, nagu rebased, kanakullid ja koprad, on linna kolinud alles hiljuti. Linnaelu nõuab julgust ja kohanemisvõimet, osa loomi on selles väga edukad. Linnaelu peab ka sobima, näiteks kodutuvid on meieni jõudnud Hispaania kaljudelt, linn oma betooni ja asfaltiga on neile väga kodune.

Suurimetajad, nagu metssiga ja põder, satuvad linna külalistena, turistidena. Linn võib loomadele olla turvatsooniks, näiteks Saksamaal liiguvad metssead äärelinnadesse nädalavahetustel, kui jahimehed metsas jahti peavad. Kui jaht läbi, suunduvad nad metsa tagasi. Linnalindudel on kõrgem eluiga, sest neil on siin vähem looduslikke vaenlasi, linnalinnud on stressitaluvad, harjunud intensiivse liikluse ja müraga ja inimeste lähedusega. Linnalinnud, näiteks rasvatihased ja musträstad, laulavad valjemini ja kõrgemalt, et liiklusmürast üle kosta ja nende laul on samuti lihtsam, kuna nad jätavad osa noote vahele.

Nagu näha oleme oma kaaslinlaste, loomadega kaunikesti sarnased, öeldakse, et meist igaühes on peidus loom. Mängi lõbusat mängu ja saad teada, mis loom sinus peitub!

Näitusel „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“ Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis on võimalik teada saada teistegi linnaloomade, nendega seotud seaduste, uskumuste ja kooselu kohta. Lisaks on palju külastajaid kaasavaid mänge ja nuputamist.

Loe näitusest lähemalt siit.
Kuraator Kristi Paatsi kultuuribiidi playlist.