Kas Eesti vajab oma tuumajaama? Väga hea, et arutelud sel teemal on aktiivselt käima läinud. Vastus on minu jaoks üsna ühte suunda – jah. Küll aga on palju põnevam küsimus, millal ja millist jaama me vajame.

Näiteks kui Venemaa peaks muutuma demokraatlikuks ja senisest sõbralikumaks naabriks, siis ju väheneks siin teemas võimalik julgeolekuaspekt. Lisaks, kui võetakse kasutusele tuumajaamade neljas, ohutum põlvkond, võtaks see maha veel suure osa hirme (riske). Seega ehk mitte kohe, aga tulevikustsenaariumina seda välistada oleks lühinägelik.

Tervitan südamest, et Eestis on sel teemal arutelu lahti läinud. Värskeima arenguna on äsja jõustunud koalitsioonileppes punkt: "Jätkame diskussiooniga tuumaenergeetika kasutusvõimalustest Eestis. Otsime võimalusi riigi tuumaenergeetika kompetentsi tõstmiseks." Teiselt poolt koguvad rohelised allkirju tuumajaama vastu.

Seega, jätkakem debatti, pidagem seda faktipõhiselt ning tuginegem eelkõige ratsionaalsetele argumentidele, mitte hirmule. Muide, ka roheliselt mõtlevate inimeste seas on suhtumine tuumaenergiasse kahetine – on nii pooldajaid kui vastaseid.

Ja veel üks mõte teele kaasa: peame arvestama, et tarbime tuumaenergiat niikuinii. Soomlaste odav energia hoiab all ka meie börsihinna. Kuidagi kahepalgeline on öelda ise tuumaenergiale "ei" ja siis maksta kinni sama asja naabrite juures.

Võtkem artikli juures olevat interaktiivset graafikut kui üht abimaterjali tuumaarutelu pidamiseks, mis annab ülevaate sellest, kui levinud on tuumaenergia maailmas, sealhulgas meie lähiriikides.

Ja kuna ma juba tuumajaama poolt sõna võtsin, siis olgu järgnevalt toodud ka mõned argumendid selle poolt.