KUULA | Koroona- või rumalusepandeemia? Eksperdid tunnistavad, et rünnakute tõttu kardavad arstid ja teadlased sõna võtta
(81)
“Palju sulle makstakse, korrumpeerunud ahv?”
“Värdjas oled! Et keegi sind selle eest karistaks.”
“Aasta idioot!”
“Kõige ehedam pseudoteadlane.”
Kuula saatest, mida räägivad koroonaviiruse eksperdid kiusamise ja rünnakute kohta sotsiaalmeedias.
Selliseid kirju ja solvanguid on näinud ilmselt igaüks, kes avalikult või sotsiaalmeedias on üritanud jagada adekvaatset informatsiooni koroonaviiruse leviku kohta.
Teadusnõukoja esimees Irja Lutsar tunnistas, et sai koledaid sõnumeid, kui vandenõuteoreetiktue suunamudija Andrei Vesterinen teda sotsiaalmeediasse postitatud videos mõnitama otsustas hakata.
Vesterineni postitused on viinud rünnakuteni varemgi.
Kõige populaarsemat meditsiiniinfo venekeelset Facebooki lehte vedav teaduspõhise info populariseerija ja turundaja Eva Võssotskaja näitab Eesti Päevalehele sadu solvavaid kirju ja kommentaare, mis saabusid pärast seda kui Vesterinen temast klipi kokku lõikas, üritades teda iga hinna eest häbistada.
Võssotskaja tõdeb, et on ka muudel juhtudel rünnakute ohvriks langenud, kuid see pole tema hinnangul peamine probleem.
Võssotskaja võib suuta ju vihased kaaskodanikud ära kannatada, kuid neid kogemusi nähes hakkavad pelgama teised eksperdid, kes võiksid ja suudaksid õhku väärinfost puhastada.
“Arstid ei taha üldse enam sõna võtta, sest nad ei viitsi sellega tegeleda,” ütleb ta.
Sama kinnitab vene keeles COVID-19 informatsiooni jagav Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu spetsialist, teadlane Natalia Pervjakova.
“Kui olen palun kolleegidelt abi, siis nad ütlevad, et nii palju agressiivseid inimesi. Nii palju rünnakuid — mina ei julge,” tõdeb ta. Pervjakova rõhutab samas, et tema ise kindlasti jätkab enda tööd teaduspõhise ja adekvaatse informatsiooni jagamisel ja ei ole isiklikult märkimisväärset kiusamist kogenud.
Teadusnõukogu liige, akadeemik ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer räägib, et ilmselt on Lutsar muutunud alusetult koroonameetmete näoks ja nii peab viroloogiaprofessor elama läbi kõige rohkem rünnakuid, kuigi tema ju üksi otsuseid vastu ei võta.
Õigemini ei võta nõukoda üldse otsuseid vastu, vaid tegeleb vaid nõu andmisega.
“Mul on küll vähem olnud, kuid ei saa öelda, et mu enda puhul sellised kokkupuuted olemata oleks olnud. On tulnud väga vihaseid e-kirju, sotsiaalmeedias on minu aadressil tehtud ekstra postitusi, väga vihaseid,” kirjeldab Fischer.
Teadlane tunnistab, et mõni sotsiaalmeediapostitus võib jääda tal endalgi tegemata, sest oskab juba kaklusi ette näha.
“Sotsiaalmeedias toimub kohati ikka valimatu sõimurahe,” kostab perearstide seltsi juht Le Vallikivi.
Perearst selgitab, nii nagu kõik eelmainitud, et pädeva informatsiooni jagamine peab siiski jätkuma sõimust ja ahistamisest hoolimata.
“Eksperdina on sul teatud kohustus ühiskonna ees,” ütleb ta.
Sotsiaalmeedialehekülg Veebimeedikud, mis ühendab arste ja arstitudengeid, kes väärinfo vastu võitlevad, on teadlikult jätnud eksperdid lehekülje taga anonüümseks, nähes ette rünnakuid arstide ja teadlaste suunas sotsiaalmeedias.
Rünnakud on toimuvad ka populaarses Telegrami vandenõuteoreetikute portaalis, kus arste ja eksperte on nimetatud väljenditega nagu “pseduoteadlased”, “üks on kurt ja teine pime”, “aasta idioot” “dementne patoloogiline valetaja” jpm.
Tartu Ülikooli meediauuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma selgitas ERRis, et kõneisikud vajavad tõhusamat kaitset avalike rünnakute eest ning sellistele rünnakutele tuleb reageerida, kas või advokaatide ja politsei abiga.
