Lugu kõlab nagu väljamõeldis: keegi anonüümne Tallinna nakkushaigla töötaja on pihtinud portaalile, et haiglad on pooltühjad. Lisaks olevat aga salapärase allika sõnul CPAP hingamisaparaate patsientide peal valesti, nii et patsiendid masina tõttu surevad.

Loomulikult väidab lugu ka seda, et surnud inimeste lähedastele mitte midagi sellist ei reedeta, vaid öeldakse, et nende lähedane suri koroonaviirusesse. Seda ikka selleks, et "väljamõeldud" pandeemiat käimas hoida.

Kuidas on asi tegelikult?


Lugu ei paku mitte ühtegi tõendit selle jutu kinnituseks. Kui ajakirjandus otsustab jätta mõnes loos allikad anonüümseks, on nende juttu ristkinnitatud mitmest erinevast allikast. Seda siinpuhul pole tehtud. Vanglaplaneet pole muidugi ka ajakirjandusväljaanne. Tegemist on blogiga, mis oma Twitteri sõnade järgi püüab "paljastada globaalse finants- ja võimueliidi tegevuskava, mida teatakse Uue Maailmakorrana (New World Order)".

New World Order on vandenõuteooria, mis on maailma äärmuslaste seas ringi hõljunud juba külma sõja aegadest, väites, et maailma juhivad tegelikult illuminaadid ja juudid (keda omakorda juhib Rothschildide perekond). Teooria on viimastel aastatel pakitud uude vormi - Qanon ja tema jälgijad. Qanon on ülipopulaarne vandenõuteooria, milles president Donald Trump oli maailma vabastaja aina enam maailma piiravatest ja totalitarismi suunas juhtivatest organisatsioonidest ja isikutest.

Qanoni teooria kohaselt on koroonaviirus üks tööriistadest, millega püütakse saada inimkonna üle kontrolli. Maskikandmine, vaktsineerimine, karantiinide nõudmine, kõik see on Qanoni kummardajate meelest tööriistad inimeste kontrollimiseks. Vanglaplaneedi lugu tõestab, et Eesti tuhanded ja tuhanded inimesed on kõik selle sotsiaalmeedia kõlakodades leviva libainfo mitte ainult vastu võtnud, aga seda ka uskuma jäänud ja oma maailmavaate selle järgi kujundanud.

Sarnased inimesed on ka meie naaberriikides samasugusele loole paksu pahandust tekitanud. Sügisel levis Leedus lugu, et sealsed haiglad on pooltühjad. Üks mees otsustas Vilniuses haiglaid filmima minna, piirates haiglapersonali ning pommitades neid küsimustega. Samasugust õhutustööd tehakse nüüd ka Eesti Facebooki gruppides, kus pakutakse välja, et tuleb asja oma silmaga vaatama minna.

Tulles tagasi Tallinna haiglate juurde

Pöördusime kommentaaripalvega Lääne-Tallinna Keskhaigla, Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla poole. Lisaks ka Terviseameti poole.

Nakkuskliinik asub Lääne-Tallinna Keskhaigla. Sealne anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja dr Neeme Somma selgitas, et osakond töötab täiesti võimete piiril, ainult tänu millele pole kogu arstiabi Tallinnas kokku kukkunud. Seega tühjadest vooditest rääkida on vägagi vale.

Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu sõnas, et koroonaosakondade voodihõive ja -käive on väga kõrged.

Ta selgitas ka väga ratsionaalselt, et pooltühjad haiglapalatid poleks haiglatele ka kuigi kuluefektiivsed ning seetõttu on ilmvõimatud.

"Need on mõõdikuid, mida haiglates on aastaid kasutatud mõõtmaks kas voodifondi kasutus on ka kuluefektiivne. Oleks mõttetu hoida haiglal pikemat aega tühjasid voodeid ja sinna juurde hoida tööl personali. Meeldetuletuseks, et haiglatele makstakse patsientide ravimise järgselt, ehk ei tehta ettemakset, ning niisama tühja haiglavoodi eest ei ole meil mingit alust esitada raviarvet haigekassale."

"Meie koroonaüksuste töö on pingeline ning voodite kasutatavus on väga kõrge. Seega see väide on ilmselgelt vale," sõnas ta.

Peedu kommenteeris ka haigla personal saab hingamisaparaatide (sh ka CPAP, continuous positive airway pressure, aparaadi kasutamiseks) erilise väljaõppe. "Hingamisaparaatidega töötab haigla ka sõltumata koroonapandeemiast ning suurem osa patsientidest ka täna vajavad seda hoopis teiste haiguste tõttu," sõnas Peedu.

"Meie oskus ja vajadus ventilaatorravi läbi viia ei ole tekkinud koos koroonapatsientidega. See kuulub arstide ja õdede väljaõppesse."

Ta lisas, et CPAP masinaid kasutatakse hingamistöö toetamiseks siis, kui inimene ise lühema või pikema perioodi vältel hingamisega hakkama ei saa. Seetõttu kasutatakse hingamisaparaate ka koroonapatsientide peal.

"Need masinad on ilmselgelt selleks, et leevendada haiguse koormust patsiendile. Hingamisaparaat on elu päästev seade," lõpetas Peedu.

Ilmselt ajab Vanglaplaneedi postituse autor kõigele lisaks CPAP seadme ventilaatoriga sassi.

Neeme Somma selgitas, et CPAP-seade kvalifitseerub mitteinvasiivsete hingamisaparaatide hulka, see tähendab, et see ei ole kehasse sisestatav meditsiiniseade (voolikut kurku ei sisestata), vaid õhuvahetus toimub vaid hingamismaski kaudu.

"CPAP-aparaadiga pole võimalik töötada väljaõppimata personalil. Seadme tootja (Hamilton, USA) on disaininud selle nii, et see ei käivitu võhiku käes ja kui mõni aparaadi sensor tajub ohtu patsiendi tervisele või elule, käivitab seade väga valju alarmi ja seadistab ennast ümber ohutumale režiimile," selgitas ta. "Kui patsiendi seisund muutub ohtlikumaks, käivitub monitoril vali alarm, mida pole võimalik välja lülitada ilma patsiendi seisundit korrigeerimata"

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Mariliis Jukk lisas, et CPAP masinaid kasutatakse nende hingamispuudulikkusega patsientide peal, kes ei vaja veel kunstlikku ventilatsiooni, aga vajavad hingamistoetust. Tema sõnul võib vaid masinast piisata hingamise toetamiseks ja taastumiseks, et kunstliku kopsude ventilatsiooni on võimalik vältida.

Jukk nentis, et masina vale kasutamine, näiteks vale rõhk või vale suurusega mask, võib olla masinast suurem kahju kui kasu, kuid tõi välja, et kõik masinaga opereerivad inimesed on saanud vastava koolituse.

"Eelkõige võib tegemist olla patsiendile ebamugava raviviisiga, kuid seadme nõuetekohase kasutamise korral on kasu patsiendile suurem kui võimalik kahju."

Dr Neeme Somma tõdeb, et CPAP on võrreldes alternatiividega ohutum ja mugavam ning sellega ravitakse ka lapsi. "Väga laialdaselt on CPAP-seadmed kasutuses laste ja vastsündinute intensiivravis just oma ohutuse ja olematu invasiivsuse tõttu. CPAP hingamisrežiim on üks ohutumaid ja universaalsemaid viise, et päästa hingamispuudulikkusega patsient lämbumisest," selgitab anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja.

Otsus: Tegemist on valega