FAKTIKONTROLL | Surematuks end tõepoolest vaktsineerida ei saa
(12)
Eesti Facebooki-kasutaja tähelepanu pälvis pikk ja põhjalik tabel Ameerika Ühendriikidest, kus kirjas sajad COVID-vaktsiini järgsed surmajuhtumid.
“Minu käes on 700-leheline raport Covid-vaktsiini patsientide kõrvaltoimedest,” kuulutas ta mitmes videopostituses kümnetele tuhandetele Facebooki kasutajale, jättes mulje tohutust paljastusest, mis tema enda ja teiste vaktsiiniskeptikute tõekspidamisi kinnitavad.
“See on raport, mis kinnitab, kuidas vaktsiin mõjub patsiendile,” kostab ta. “Pärast vaktsiini on surm,” väidab ta veendunult.
Need väited on tugevalt eksitavad ja kohati täiesti valed.
Kui vaktsiin annab supervõimed
Raport, millest jutt, on avalikult leitav USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) andmebaas VAERS. Tõepoolest võib sellest andmebaasist leida väiteid COVID-vaktsiini järgsetest surmadest ja väidetavatest kõrvalmõjudest.
VAERS on aga andmebaas, mida ei eelkontrollita. See andmebaas koondab kodanike endi teatisi vaktsiinide kõrvaltoimetest. Ehk juhtumid, mis sinna jõuavad, ei ole kinnitatud, ei pruugi paika pidada ning kui peavadki, ei pruugi olla vaktsiinidega seotud.
2004. aastal näitlikustas seda anestesioloog James Laidler, kes teatas läbi andmebaasi, et temast sai gripivaktsiini manustamise järgselt supervõimetega Marveli koomiksitegelane Uskumatu Hulk. Selline teade läks ka andmebaasi üles.
Et vaktsiinivastased kasutavad seda andmebaasi tõendina COVID-vaktsiini surmavast mõjust, on märganud arvukalt faktikontrolle ka rahvusvahelises meedias, näiteks Reuters või fullfact.org.
Mõlemad faktikontrolli portaalid jõuavad meiega sarnasele järeldusele: VAERS ei kajasta vaktsiini kinnitatud kõrvaltoimeid ja surmasid, vaid seal nimekirjas leiduvad juhtumid on kontrollimata.
Hoiatab ka VAERS-i koduleht mitmes kohas: „Aruanded võivad sisaldada puudulikku, ebatäpset, juhuslikku, kontrollimatut teavet” ning “sündmuste lisamine VAERS-i andmetesse ei tähenda põhjuslikku seost”.
Kui sealne info ei pruugi tõele vastata või suisa eksitab inimesi, miks seda siis üldse avaldada?
Suurbritannias on teada antud enam kui 140 vaktsiinijärgsest surmast. Mitte ühelgi juhul pole veel leidnud kinnitust, et vaktsiin mängis surmas rolli. Kuid neid ometi kajastatakse.
“Arvestades COVID-19 immuniseerimisprogrammi tohutut ulatust ja paljude miljonite vaktsiiniannuste manustamist suhteliselt lühikese aja jooksul, peab valvsus olema pidev, ennetav ja võimalikult reaalajas,” kirjeldab Suurbritannias vaktsiini kõrvalmõjusid kaardistav valitsusasutus MHRA.
Vastus on sama ka Eestis, kus avaldatakse igal nädalal väidetavate kõrvaltoimete ülevaadet, kuigi nende seostes vaktsiinidega sada protsenti kindel olla ei saa (samas võivad olla kõrvaltoimed hoopis ka alakajastatud).
“Eesmärk on eelkõige läbipaistvus. Kuna vaktsineerimise suhtes on skeptitsismi palju, siis toome tõesti välja kõik juhtumid, kus arstid või kodanikud pidasid tarvilikuks meid mõnest vaktsiini kõrvaltoimest teavitada,” selgitab ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.
See võimaldab ka paremini fokusseerida uuringuid ja monitoorida olukorda. Kui teatud kõrvalmõjud hakkavad sellistes andmebaasidest väga palju korduma, tasub neil silma peal hoida.
“Hinnaalandust ei tee me selle info kogumisele ühegi teatise puhul. Teistpidi jällegi on väga vähe neid juhtumeid, kus saab ilma kahtluseta kinnitada, et saadetud teatis on päris kindlasti seotud ravimiga. Seda põhjusel, et juhuslikku ajalist kokkulangevust ei saa üksikjuhtumi puhul enamasti välistada,” räägib Laius.
Ajaline kokkulangevus üksi (surm saabus ajaliselt vaktsiini manustamise järel) ei saa olla tõend vaktsiini mõjude kohta.
Kui me selliseid tabeleid siis sada protsenti uskuda ei saa, siis mida me uskuda saame?
“Kõige objektiivsema pildi sagedastest kõrvaltoimetest saame siiski kliinilistest uuringutest, kus on kaks võrreldavat uuritavate rühma. Kui ühes neist rühmadest tekib mõnda kõrvaltoimet statistiliselt oluliselt sagedamini kui teises, siis võime olla üsna veendunud, et tegemist on ravimi kõrvaltoimega,” selgitab Ott Laius.
Kliinilised uuringud on näidanud, et COVID-vaktsiine ei ole põhjust karta, kuigi esineb teatud kõrvalmõjusid nagu valu, süstimiskoha punetus, peavalud, väsimus või palavik. Neid kõrvaltoimeid paistavad kinnitavad ka näiteks Eesti õpetajad, kes on pidanud minema vaktsiini manustamise järel isegi haiguslehele.
Kuid surmajuhtumeid, mis oleks seotud Pfizeri või AstraZeneca vaktsiiniga, pole kliinilised uuringud tuvastanud.
Pfizeri vaktsiinikatses osales 44 000 inimest, suri kuus inimest, kellest neli olid platseebo-grupis (nemad ei saanudki vaktsiini) ja kaks vaktsiini saajate seas. Surmad olid vastavuses tavapärase suremusega populatsioonis ning kahe nimetatud surma seoseid vaktsiiniga ei tuvastatud.
AstraZeneca kliinilise uuringus osales 23 488 inimest ja suri kokku neli. Surma põhjusteks autoõnnetus, tapmine, kopsupõletik ja trauma nüri esemega löögi tagajärjel.
31-aastase mehe surm: liiga vara, et teada põhjuseid
Nüüd vaktsineeritakse miljoneid inimesi. On loogiline, et surmajuhtumeid tekib rohkem kui kajastus senistes uuringutes. Lisaks alustati vaktsineerimisprogrammi eelkõige riskirühmades, mis tähendabki, et vaktsineeritute tervis võib olla keskmisest haavatavam, mistõttu on neis gruppides loomulik suremus suurem kui keskmisel populatsioonil.
Seega on kajastuvad vaktsiinijärgsed surmajuhtumid lõviosas loogiline ja normaalne asjade kulg.
Kui aga hukkus arusaamatul moel noor inimene, kes riskirühma justkui ei kuulu? Kas on võimalik, et vaktsiinist tingitud kõrvalmõjud viisid 31-aastase Eesti mehe surmani?
Me lihtsalt ei tohi ega saa seda automaatselt välistada ning seepärast sellised juhtumid ära ka märgitakse.
Kes seetõttu vaktsineerimises kahtlema on hakanud, neil tasub ära oodata, kuni ravimiamet surma põhjuse välja selgitab. Praegu pole kajastatud infot, mis otsest seost vaktsiiniga kinnitaks või ümber lükkaks.
“On liiga vähe andmeid, et hinnata, kas vaktsiinil võib olla seos terviserikke ja surmaga,” ütles ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla eile.
“Me ei tea tema kaasuvaid haigusi, me ei tea tegelikult seda, mis on otseselt surma põhjus, me ei tea seda, mis ravi ta sai, me ei tea, kui kaua tal kestsid need kõrvaltoimed. Nii et tegelikult võib siin olla niivõrd palju muid põhjusi, enne kui hakata mõtlema, kas see võib olla vaktsiin,” rääkis Uusküla ERR-ile.
Otsus
Kuna antud sotsiaalmeediavideos räägib autor kindlas kõneviisis, kuidas tema käsutuses olev tabel kinnitab vaktsiinide surmavat ohtu, on tegu vähemalt eksitava informatsiooniga kui mitte täieliku valega.
Peab paika, et VAERS tabel on olemas ja sinna on sisestatud informatsiooni väidetavatest vaktsiinijärgsetest juhtumitest, kuid see ei tähenda, et neid andmeid saab automaatselt lugeda kinnitatud kõrvalmõjudeks/surmadeks vaktsiini tagajärjel.
Samuti sisaldab video autori jutt veelgi hulgaliselt valeväiteid, nagu näiteks “pandeemia on väljamõeldis”.
Tegemist on eksitava informatsiooniga, mille märgime Facebookis ka vastavalt.
