Põnevuskirjanikud otsivad uusi teemasid, millega publikut köita. Tundub, et kõik oleks justkui olnud, aga ei ole. Politseinikest, kes tegutsevad maa ja vee peal teab krimkahuviline ilmselt mõndagi, aga mis toimub vee all? Need, kes käivad märjas keskkonnas laipu ja relvi ja muud otsimas, jäävad anonüümseks ning nende tegevus varjatuks. Nüüd aga saab selguse majja.

Geenid määravat meie tuleviku, räägitakse. Kui sul on ookeanisügavustega seotud sugulased, kes saavad adrenaliinilaksu kätte seadust rikkudes ja isa sukeldujast aardekütt, siis ilmselt tunned end vees kui kala. Suur kala. Tead, kuidas alligaatorite ja haide eest hoiduda, kuidas laibad vees käituvad, kuhu vool ja hoovused vette visatud esemeid kannavad ja muud säärast.

„Miljonid inimesed ei lähe vähekäidavatesse veealustesse urgastesse, mida alligaator võib ehk oma territooriumile tungimisena tõlgendada. Miljonid inimesed ei istu ka kanali põhjas nagu priske mereahven, kes lausa ootab, et teda nahka pistetakse. On ju ka suurenev krokodillide populatsioon, kes on oluliselt agressiivsemad. Ja ärgem unustagem veel verejänulisemaid Niiluse krokodille, kes ka juba siinkandis ringu ujuvad. Rääkimata üha rohkearvulisematest invasiivsetest hiidpüütonitest. Lausa veealune Jurassic Park.”

Nii selgitab Florida poolsaart ümbritsevat märga keskkonda arheoloogiatudeng ja politseisukelduja Sloan McPherson. Ainult et loomade ja kaladega saab ta hakkama, probleem tekib kahejalgsetega.

Sloan on lahe tšikk, hea huumorimeelega ja hakkaja ning tülli temaga minna ei tasu. Tal on kärgperekond ja kuuene tütar, ühesõnaga elu sujub. Kuni ühe sukeldumise ajal leiab ta äsjatapetud neiu laiba. Kes on politsei arvates temaga seotud. Ja eks sa proovi võimuesindajatele – kuigi oled ise üks neist – selgeks teha, et ei tea asjast midagi. Oled ju McPherson, üks narkosmugeldajate ja aardeküttide suguvõsast.

Tegelikult ongi tapetu seotud Sloaniga, kes satub kahe tule vahele – politsei kahtlustab, narkoparunid jälitavad. Ent kui mängu astuvad veelgi võimsamad riiklikud struktuurid, kes on samas, nagu tavatsetakse öelda, kallutatud...

Ühesõnaga Sloani rünnatakse kolmelt suunalt, ent samas on tal olemas värvikas tiim, kellega lahingusse minna. Kusjuures autasu väärib riski – tuleb üles leida minialvelaev poole miljardi dollari ja valgustkarvate dokumentidega enne, kui seda teevad vastased, sest see võib kindlustada sulle tuleviku.

Pole vist üllatus, kes sõja võidab, saati kui „Vaga vesi” on saamas järge. Mida ootaks huviga, sest hea küll, raamatus on ehk pisut liiast ameerikalikku actionit, aga see võtab kümnest punktist maha vaid ühe. Igatases vägagi värskendav lugemine – uus ja põnev keskkond, lahedad persoonid, piisavalt põnevust ja kõike muud säärast, mis teeb ühest thrillerist hea thrilleri.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena