Enne peaministriks saamist rääkis Kaja Kallas söögi alla ja söögi peale sellest, et Eestis peaks olema eestikeelne kooliharidus ja ka praegu vene keeles õpetavad koolid peaksid minema üle eestikeelsele õppele. Veel julgemad, nagu Eesti 200 juht Kristina Kallas, on juba aastaid rääkinud ühtsest Eesti koolist ehk sellest, et eesti ja vene kodukeelega lapsed õpiksid samades koolides ja praeguse kahe koolisüsteemi erinevus kaoks.

Eelmise aasta lõpus esitas Reformierakond riigikogule lausa otsuse eelnõu, millega väljendas soovi muuta kogu lasteaia- ja kooliharidus 2030. aastaks eestikeelseks. Eesmärk on väga ambitsioonikas ja tähtaeg lootusetult utoopiline.

Siinjuures tasub silmas pidada, et poliitikud räägivad kahest eri asjast, eestikeelsest õppest ja eesti keele õppest. Eestikeelne õpe tähendab venekeelsete koolide üleminekut eesti õppekeelele. Sellest räägivad esmajoones reformierakondlased. Keskerakondlased räägivad rohkem eesti keele õppest. Eesti keelt saab õpetada ka koolides, kus muidu õpitakse vene keeles, nii et juttu on ikkagi praeguse venekeelse õppe säilitamisest.