"Tartu Kesklinna park on linnaruumile oluline roheala, mis eraldab jalakäijatele mõeldud kesklinna osa Kaubamajast ja Tartu peamisest magistraaltänavast - Riia maanteest. Selles pargis asub väga populaarne laste mänguväljak ja pinkidega isteala. Selle pargi roheala kasutatakse ka siis, kui linnas toimuvad vabaõhu sündmused - Hansapäevad, lastekaitsepäev jne.
Tartu Linnavalitsus plaanib selle pargi peaaegu täielikult maha raiuda (jättes alles väiksema muruplatsi) ning ehitada sinna Südalinna Kultuurikeskuse (kuhu kolivad Tartu Kunstimuuseum ja Tartu Linnaraamatukogu)."
KONTROLL
Tartu Linnavalitsus planeerib Tartu südalinna Kultuurikeskust, "millest saab kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetne avalik ruum Tartu südames."
Tartu üldplaneeringus on sätestatud, et vähemalt 50 protsenti kesklinna pargist peab jääma alles.
Algses petitsiooni kirjelduses väitis Aljanaki, et Linnavalitsus plaanib pargi peaaegu täielikult maha raiuda, kuid hiljem lisas Aljanaki oma petitsioonile juurde ka abilinnapea täpsustuse, et plaanitakse kinni ehitada 30% mahus ning praegusest pargist säilitada 50%. Samas jättis Aljanki petitsiooni algse teksti muutmata. Seega oli autor teadlik, et maksimaalselt raiutakse maha vaid 50% kesklinna pargi puudest, mida ta nimetas "peaaegu täielikuks maha raiumiseks"- see on autori poolt teadlik liialdus.
Lisaks on arhitektuurikonkursi läbiviimine südalinna kultuurikeskuse projekteerimiseks planeeritud 2021. aasta sügise-talve perioodiks, seega ei ole hetkel olemas kavandit, misõttu ei saa olla kindel, milline projekt rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusena leitakse ja kui palju olemasolevast pargist see säilitada võimaldab.
Autor täpsustas Faktikontrollile meili teel, et pidas silmas ka eeldatavat puude kadu, mis tuleneb ehitusest ja muust haljastusest. Näiteks maa-aluse parkla loomine kahjustab puude juuri, mille tulemusena võivad need hukkuda mitte küll kohe, kuid lähiaastatel.
Tartu linna ametlikul veebilehel toodud välja, et on plaanis luua säilitatava kõrghaljastuse ümber puhveralad, et neid kahjustuste eest hoida. Aljanaki viitatab oma seisukoha põhjendamisel näitena Arvo Pärdi keskuse rajamisele, mille puhul püüti konkursitöös maksimaalselt säilitada ehituse lähenduse olnud puid. Reaalsus oli see, et enamik neist puudest, mis ei jäänud küll otseselt ehituse alla, tuli kasvutingimuste muutumisel siiski likvideerida. Faktikontrollil ei ole võimalik kontrollida, kuidas Südalinna Kultuurikeskuse ehitus kulgeb ning kas ja kui hästi õnnestub plaan kõrghaljastuse kaitsmiseks.
Kuigi konkreetset arhitektuurilist lahendust veel välja pakutud ei ole, siis katab Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnul ruumivajaduse analüüsi kohaselt hoone maksimaalselt kolmandiku pargist, misjuures säilib ka mänguväljak Küüni tänava ääres, rõhutades, et kultuurikeskus plaanitakse rajada parki, mitte pargi asemel. Näiteks moodustaks 3-korruseline SÜKU pind umbes 9000 m2 (42% pargist), 4-korruseline umbes 7000 m2 (33% pargi pindalast).
KOKKUVÕTE
Anna Aljanaki väide, et Tartu linnavalitsus plaanib maha raiuda Kesklinna pargi peaaegu täielikult on mitmeti tõlgendatav - kui arvesse võtta vaid plaanitut, ehk maksimaalselt 50% ulatuses pargi maha raiumist, on väide eksitav ja liialdav. Samas on autor ka avalikult välja toonud, et hoone kavatsetakse rajada vaid kuni poole pargi ulatuses. Arvestades potentsiaalselt kaasnevate probleemidega, on võimalik, et lõplik raiutavate puude hulk võib kujuneda planeeritust suuremaks. Sellisel juhul võiks Anna Aljanakil olla õigus, mis puudutab raiutavate puude hulka, aga see ei tähenda, et see oleks linnavalitsuse plaan. Tartu linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kohustuslik säilitada vähemalt 50% haljasalast.
OTSUS
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi 2017. aastal käivitatud projektis Faktikontroll jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
