"Seadsime IFCNi liikmeks saamise enda eesmärgiks eelmisel kevadel, kui koroonakriisi lahvatades lisasime Eesti Päevalehe senisele peamiselt poliitilisele faktikontrollile uued tegevussuunad," ütles Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald. "Nüüd, aasta aega hiljem, olemegi eesmärgi täitnud. See näitab, et oleme käinud õiget rada, meie tehtav töö vastab rahvusvahelistele standarditele ning lugejad võivad meie faktikontrolle ja valeinfo analüüse usaldada."

Eesti Päevalehe Faktikontrolli liitumistaotluse läbi vaatamine kestis IFCNis kaks kuud ning meie taotlusega tegelema määratud hindaja otsuse alusel hääletas organisatsiooni juhatus, kas meid vastu võtta või mitte.

"IFCNi põhimõtete koodeksiga ühinemine näitab liituja pühendumist eeskujulikule faktikontrollile. Me usume, et poliitiliselt kallutamata ja läbipaistev faktikontrollimine võib olla vastutusajakirjandusele võimas tööriist," ütles võrgustiku programmijuht Ferdi Özsoy.

Öszoy ütles, et viimane aasta on kogu maailmas olnud koroonaviiruse tõttu vaevarikas ning teatud mõttes paiskas pandeemia valla ka infodeemia. "Viirusega seotud hirm on kaasa toonud lugematu hulga valeinfot, mis meile kõigile otse kätte jookseb. IFCNi kogukond võitleb Covid-19-ga seotud infodeemia vastu."

Osana sellest võitlusest on IFCN loonud COVID-19-ga seotud 19 valeinfo andmebaasi, milles on tänaseks üle 9000 väite 70 erinevast riigist ja 40 erinevas keeles. Samuti käivitas IFCN faktikontrollimisorganisatsioonidele suunatud grandid.

IFCNi Põhimõtete Koodeksiga, sellega liitunud faktikontrollimise organisatsioonide ning nende liitumisavalduste ja -otsustega saab tutvuda organisatsiooni veebilehel.

IFCN-i liikmelisuse logo