RAAMATUBLOGI: Parim detektiiv põhja pool lõunapoolust
Rex Stout ja tema Nero Wolfe’i lood kuuluvad teist ja ka kolmandat korda loetavate kilda, sestap on suurepärane, et Tänapäev on otsustanud need taaskord välja anda. Sest uut tuleb sedavõrd peale, et vanade korduslugemiseni kohe kuidagi ei jõua, aga nüüd võib südametunnistuspiinadeta öelda: „Punane laegas” on vastne ja tuleb ette võtta.
Huvitav, et Wolfe’i abiline Archie Goodwin on minategelasena otsustanud kirja panna lood, kus ilmselt planeedi kuulsaim montenegrolane rikub oma elureegleid, mida ta rikkuda ei kavatse.
Näiteks ei lahku Wolfe iial oma majast, sest välisõhk võib kopsud umbe ajada ja trügimine tekitas tema närvisüsteemis lühise. Aga mitte ainult. „Ma ei sõida mitte millegagi, isegi mitte omaenda autoga, mida juhib mr. Goodwin muidu, kui oma isiklike vajaduste täitmiseks. Te vaadake minu kogu. Ma ei ole liikumisvõimetu, kuid minu keha tunneb äkilise, ootamatu või sunnitud teisaldamise suhtes loomupärast vastumeelsust,” selgitas ta härrasmehele, kes palus tal lahendada juhtumit, kus karbist maiust võtnud modell teise ilma suundus.
Mõistagi Wolfe lahkub kodust, sest raha on vaja ja selle nimel tuleb teinekord elutõed ohverda, eriti kui seda taluvad teha hulk tuntud orhideekasvatajaid. Kusjuures kodust väljumine on esmakordne, sest tegu on Wolfe’i saaga neljanda raamatuga ja esimeses kolmes püsis ta nelja seina vahel. Sams on too väljaskäik üsna mõttetu ja nii jätkabki Wolfe uurimist tavapärasel moel ehk kutsudes kahtlusaluseid ja tunnistajaid enda juurde, saates Goodwini infot koguma või kaasates selleks politseinike.
Nagu tihtipuhku ikka, jookseb Wolfe omadega umbe. „Meil on seda punast laegast tarvis. Hullemat juhtumit pole mul iial olnud. Meil on kogu vajaminev teave ja mitte killukestki esitamiskõlblikku tõendusmaterjali.”
Ent Wolfe poleks parim detektiiv põhja pool lõunapoolust, nagu ta ise arvab ja Goodwin seda kinnitab, kui ta lahendust ei leiaks.
